The way you stole my attention was flat out burglary

Möödunud nädal oli väga sulgpalline. Võib lausa väita, et terve see kuu on olnud sulgpallirohke. Ammu pole olnud sellist tava, et treeningute tarvis külastaks väljakut 4 korda nädalas, aga nüüd olen leidnud sobiva lahenduse, mis võimaldab nii tihti sulkat teha :D Ja väike change of scenery on ka ülimõnus- kalevis meeldib mulle veel eriti käia. Laupäeval sai taaskord läbi põigatud heade mõtete linnast Tartust, et seal veidi väljakul madistada. Super Karikale kvalifikatseerumise jaoks mängisid see võistlus Vahur ja Grete segapaari ja me tegime väikse switcharoo, mis viis meid Karliga kokku mängima. Mulle nii meeldis. Me küll mignit suurt upseti tabelites ei tekitanud, aga head mängud olid ja super vinksvonks oli mängida ;) Naispaar läks ka nii nagu ta läks, aga ma tundsin puhast rõõmu mängides ja see tunne oli eelmine aasta mul vahepeal täitsa ära kadunud. Ja Tartus on alati niiii tore, et mul pole sõnu seda kirjeldamaks. Loomulikult on selles süüdi inimesed, kes kokku kogunevad. Tagasiteel külastasime Karli ja Vahuriga ka minus suurt vaimustust tekitanud Põhjakat. Sealt saab ikka vapustava maitseelamuse osaliseks!! Ja me kaunistasime ka menüüdel ilutsevaid lumememmesid erinevate värvidega (ehk lasime värvipliiatsid töösse), mis eelmine kord tegemata jäi :D Õhtul tegime Janeti ja Melissaga pisikese klubitiiru võõraks jäänud Privés. Enne minekut õnnestus mul mu peotelefon katki teha ja siis ärandasin empsult enda vana kallikese telefoni, kellega on armsad mälestused, aga millega nüüd enam küll hakkama ei saaks :D Õhtu venis mu jaoks veidi liiga pikaks, kuna olin täitsa väsinud, aga tantsõvaajetida oli siiski vahva. Nüüd jätkame kooliasjadega ja teeme trenni!

näpud püsti

Move, like the groove's taking over you

Eelmine nädalavahetus täiendasin end taaskord spordi üldainete vallas. Trenxude 2. astme koolituse avapauk. Esimesel päeval olin küll väga tubli kooli(tuse)jüts- konspekteerisin ja kuulasin hoolega. Samas oli nende teemade jälgimine üsna lihtne, kuna paljut olin juba koolis võtnud ka, toitumine ja ainevahetus jnejne. Peale seda liikusin (MK) juurde, kus olid ootamas Niina vennanaine Saša koos oma hüperenergilise poja Daniiliga, kellel õnnestus vist MK põrand laitmatult puhtaks nühkida valgete patjadega :D Saša oli öelnud ninzule, et võib meile soengud teha.. nimelt oli meil plaanis öist pealinna külastada. Kui sinna jõudsin, siis oli juuksuritoolis MK, kellele tehti nii vinge punutis! Mina sain seeaeg oma uue sõbraga tutvuda , tõsi, väga me suhelda ei osanud keelebarjääri tõttu, aga ma kasutasin oma šarmi ja võlusin Daniili lollakate nägude ja padjasõjaga :D:D Nii lahe poisiklutt ja nii stiilselt riides- vanemad oskavad poissi riietada. Siis oli aga minu kord istet võtta ja oodata tulemust. Saša tegi ühe patsi.. ei meeldinud talle- harutas lahti. Tegi teise patsi- still no, alustame jälle nullist. Siis lõpuks ta loobus minu juhisest lihtsalt midagi küljele punuda ja sättis mu juuksed sellisesse ekstravangantsusesse, mida mu kiharad polnud varem tundnud! Niiii vinge soeng ja nüüd ma tean ka, kelle juures ma oma lõpusoengu teha lasen :)
Peagi ronisime oma uhkete juukseseadetistega linna ja istusime neljakesi (TÜVI KA) maha pätus, kus tutvustasime ninnule vana tallinna shote :D Niina nägu oli nii kibe, nagu ta oleks ei tea, mis koledust näost sisse ajanud. Meiega liitus ka Madis, kes oli oma issi sünnipäevapidustustel manustanud omajagu alkohoolseid jooke:D Varsti liikusime edasi Noorusesse, kuhu ma küll väga tihti ei satu, aga kui, siis on seal alati möllenz. Sinna kogunes kokku veel igast karvaseid ja sulelisi, sõduripoiss Kassukas ja peagi sama tiitlit kandvad Kerdukas, Herksukas ja Robikas. Nii hea seltskond. Üldse ma viimasel ajal olen mõelnud, kui väga mul ikka sõpradega vedanud on, super inimesed ümbritsevad mind :) Aga jaa, vinge õhtu, Ninnu pani peale seda nohusena ( :( ) Inglismaale ajama, aga peagi on ta tagasi! Minul oli vaja aga hommikul taaskord Tondile tarku inimesi kuulama minna. Ajasin end maast lahti, lohistasin kohale (ok see kõlab inetult :D:D, tegelikult asi nii hull polnud), istusin ühe loengu seal ja siis sai laiskus/ väsimus minust võitu :(

Ühel päeval sattusin cherry lehele ja seal oli pakkumine rulluiskudele.. mõtlesin, et ohoo, päris vahva oleks üle pika aja jälle mööda teid vuhiseda pisikestel ratastel. Mõeldud - tehtud. Nüüd olen nii vaimustuses neist ja tänase üliilusa ilmaga tegimegi väikse testsõidu. Viimati olin ma rulluiskude omanik, kui mu jalanumber oli nii 6 numbrit väiksem, kui praegu, ja eks see andis ikka tunda ka :D Lõpuks olin juba täitsa julge, ja mis kõige tähtsam- käna ma ei käinud :)

Ja nüüd juba pea 2 nädalat olen püüdnud omale uut reketit leida. Mõtlesin, et võtaks veidi aja maha, sest ajuüledoos takistas mul otsust langetamast, kuid siis hoopiski tegin kiirotsuse ja jäin oma esialgse valiku, ilusa leemendavalt punase li-ningi kullakese, juurde. Ja täna Tartus @emu.ee hallis õnnistasin reketikese sisse. Ta oli väga tubli, tõi mulle ühe esikoha ja ka ühe hõbemedalikoha. Üle kahe ja poole aasta astusin uuesti ilma paariliseta väljakule-see oli väga võõras tunne, kui pole moraalset tuge kõrval:D Aga ma niiväga ootasin taaskord üksiku mängimist, ärevus oli suur ja tõesti mõnus oli mängida! Ja õnnestus ka piisavalt hästi, et enda kappi saada üks vinge üliõpilasmeistri pluusike. Naispaaris oli vaid 2 paari ja täna ei suutnud me Lauraga oma sõna maksma panna. Esimese geimi lõpp oli see-eest aga väga põnevust pakkuv ja ka väsimust.. :D Timba sai ka oma meistripluusikese siiski ja seda segapaaris! Õnne kõigile värsketele meistritele:D:D! Ja Tartut meeldib mulle alati külastada, nii armas koht, kuigi härra Kert, kes laupäeval mind nii lahkelt võõrustas, väidab vastupidist :D Olime mehed missioonil, aga väga kaugele mu keemiatehnika projektiga ikkagi ei jõudnud, ah, aega on. Ma jätsin endast ikka jälje ka maha.. mu ilmatutugev haare jättis aknad katteta ning tiris alla kardinakese :D Ja täna Tartust tagasisõites kiikasime Vahuriga läbi Mäos olevast Põhjakast, kus olid maaaaaaaaillma parimad toidud. Iga amps mu praetud räime roast oli kui tükike taevast!!! Nädalavahetus oligi supertore ja ilmselt järgmised 2 nvd tulevad samuti toredad, kuna Tartu on ka siis ajakavas :)

ma punapeedistun kiiresti :))))

 

Good evening, Europe.This is London calling

Enne ärasõitu Inglismaale oli nii palju rabistamist, et kõik vajalikud asjad õigeks tähtajaks tehtud saaks. Siis aga kodust väljuda, selle teadmisega, et next stop Niinas place, nii et kõik kohustused võib järgmiseks 5ks päevaks unustada, oli üks paganama mõnus tunne! Seekord oli sihtlennujaamaks vana ja tuttava Lutoni asemel hoopiski suurem Stansted, kus hetkelise coachipeatuse mitteleidmise paanikahoo käigus haarasin telefoni, et londonärilt juhiseid küsida, kuid lõpuks silte järgides jõudsin läbi labürintide siiski välja õige bussi järjekorda. Ja oi seal oli jahe! Mu palituvalik oli küll natuke nigel, aga enda õigustuseks võin öelda, et hilistel õhtutundidel ongi veidi jahedam. Niina tuli mulle Golders Greeni vastu ja taaasnägemise rõõm on suur!! Muljetasime ja muljetasime ja ei tahtnud kuidagi magama jääda, sest niii tore on ju muljetada. Aga õnneks oli hommik lähedal ja varajase äratuse järel saime taas plämama hakata (:D). Niina fixis meile mõnusaima hommikusöögi ja peale seda põrutasime linna peale. TutanhaamoniVäljakuTee metroopeatuses väljusime maa-alusest liiklusvõrgustikust ja külastasime muuhulgas ka The British Museumit, kuhu jõudmiseks tegime mitu ringi ühele tänavale peale. Seal imetlesime veidi vana-egiptimaa ja -kreeka eksponaate, mille detailsus oli tõesti hingemattev. Teine ekslemine leidiski aset muuseumis, kust me kuidagi väljapääsu üles ei leidnud, kuid peagi olime lumisel tänaval tagasi.. lund sadas!! :D

 

Ühe päeva (tegelikult võib öelda, et 2) sain Niina koolikohustuste tõttu ka üksinda poodlemiseks. Põrutasin Oxford Streetile ja tilbendasin mööda poode, kuni enam ei jaksanud. Laupäeval väljaminemismõtete elluviimiseks, hakkasime juba reede õhtul võimalusi otsima. Saatsin kunagisele Privvi residentDJ'le kirja küsides, kas ta järgmine õhtu kusagil mängib ka. Vastuseks sain igavese pinu küsimusi kus ja kes ja millal ning järgmise päeva õhtuks kinnituse, et Skinz sai meid oma sõbra klubi The Hill (mis asus MUSWELL hillis:D) listi. Kuidas saab keegi nii vastutulelik olla suvalise klubikülastaja vastu, niii meeldiv. Laupäev oli aga kõige toredam päev üldse! 12st saime liikvele, külastasime maailmakuulsat Camden Towni turgu, kust võib leida vist kõike, mida hing ihaldab. Meie hinged janulesid browniede järele- mõeldud, tehtud. Tasakaalustamiseks võtsin oma brownie kõrvale veel blondie kah :) Suhkruüledoos on hashtag sellele reisile muideks.. Ja Camdeni läbivaks teemaks oli muidugi vuntsikesed siin ja seal- meie keeli MOUSTACHA! Pidin lihtsalt omalegi ühe moustacha särgikese soetama. Sealt edasi jalutasime Regent's Parki ja hiljem selle ääres tänaval, mida kaunistasid imeilusad majad. Ilm oli täiesti fantastiline- soe, päikseline, peaaegu tuuletu.

Mu üheks sooviks oli üles otsida Laduree kohvikuke Covent Gardenis ja sealseid makroone mekkida- pistacchio oma oli küll vapustav. Siis veel jalutasime veidi ja veidi, kuni asutsime maailma suurimasse ämbrisse ja koliseme seal siiamaani. Nimelt olime 2 rumalat kanaaju ja mõistuse mittekasutamise tagajärjel ostsime omale SUURED portsud frozen yoghurtit, mille eest maksime valusat hinda ja lõpetasime suure brainfreeze' ja külmatundega. Lõpuks vedasid end linna ka suurimad laiskloomad Tim ja Henry, kellega pidime juba päeval kokku saama, aga kohtumine leidis aset alles kell 8 õhtul :D. Linn oli selleks ajaks juba maha rahunenud ja otsisime rahulikus, ent siiski külmas Londonis maandumispaika, kus teed juua ja juttu puhuda. Pubi, mille lõpuks leidsime, meile teed ei serveerinud, see-eest aga sooja kraanivett laimiga saime küll. Ja hakkaski kätte jõudma aeg kodu poole liikuda meil, kes me plaanisime kluubi minna. Aga ei mellar ega ninnur ei olnud sellest ideest enam niiväga vaimustuses ja otsustasime poistega Victoriasse ilusaid autosid piiluma minna. Kes imetles autosid.. kes luuras majade akendest sisse ja imetles interjööri.. (see oli niina:D:D) Aga tegelikult paistsid akendest ikka sigailusad toad, vähemalt nii paljudel, kel tuli põles- mõnedel üksikutel. Olgem mureta, 7 aasta pärast on Timil ka seal korter, siis ei pea enam öösiti luuramas käima :) Ja saigi meie 12-tunnine retk lõpule. Võtsime veel metroosõiduks jaamas burxid ja nosisime mõnuga. Uni tuli ojjjj kui maitsev (sama maitsev peaaegu kui Reese's).

 Viimane päev Londonis meie mõlema jaoks, sest kojureisi saime ninziga koos ette võtta! Mind pagendati shoppama, sest ninx läks basseini hüplema ja hiljem kooli asjatama. Teel Brent Crossi, mis asus väga lähedal, möödusin ühest M&Si fliisiga naiskast. Kuna mul on alati olnud probleeme sellelt teelt mahasaamisega, et ostukeskusesse sisse pääseda, ringitasin seal, nagu alati, ja see naine jõudis otseteede tundmisega minust ette. Möödusin temat uuesti just sissepääsu ees, only to find out, et keskus polnud avatudki. Tundsin ta pilku endal ja tahtsin ruttu ära saada sealt, sest kartsin, et äkki on pühapäeviti see suletud :( Läksin uurisin teisi sissepääse ja rahvas vaikselt kogunes. Kell 11 alles avati see monstrumehitis, kui poed tehti kell 12 lahti.. ja mina olin platsis enne 11 :D Leidsin tegevust ja peagi naasesin esialgsesse sihtpunkti ja kulutasin veidi krõbisevat ka seal. Lõpuks oli kõht juba nii tühi, et vajasin ergutust ja läksin marks&sepnceri toidupoodi, et oma tavapärane shopingulõuna võtta- kummikommid. Valisin omale kassa, kus polnud peaaegu üldse järjekorda ja ennäe imet! sama tädike istus seal letis, kellest hommikul ohtralt möödakõnde tegin :D Päeva viisime õhtale skipbot ja hiina turakat mängides, kaardipõrgu missugune ja 3-tunnise unega asusime teele lennujaama. See oli üks plämarohke õhtu ja öö, eriti pidid seda plära kannatama bussis magadasoovijad ja lennukireisijad. Taxfree poes sõbrunesime Sri Lankalt pärit müüjaga, kelle päritolu niina teise pakkumisega ära arvas, esimene pakkumine oli MIDDLE EAST:D:D:D Aga tagasilend oli ka maruvahva- ninnu magas sall üle prillide tõmmatult :D Aga nagu alati, oli lõputult lõbus ja tore aega veeta niinu seltsis!! :)

If I go crazy, then will you still call me Superman

Tänane ööpäev oli tunnike lühem, kui me muidu harjunud oleme- muidu see polekski nii meeldiv, kuid indikatsioonina kevade saabumisest on see täitsa talutav! Vaikselt ikka hiilib ligi see kevad, päike pidevalt sillerdab ja ma küll tunnen, et olen kevadiseks vasikaks muutumas.. naerunägu ei saa peast pühitud. Kas süüdistada selles saabuvat aastaaega või on kõik ümberringi lihtsalt nii tore, arvan, et mõlemad on süüdi! :D Justini uus album on ka mu südame täielikult röövinud. Olgu, olgu, üks laul mulle sealt väga ei istu, 1/13. Let The Groove Get In on nt jubedalt liikuma ajav lauluke, mis läheb eriti kaifiks alates kusagil 5. minutist!! Groove tuleb mõnuga inni :D

Terminaator

Läinud nädal oli äärmiselt tegus ja selle läbisaamine on suureks kergenduseks, ehkki on taolisi veel kõvasti ees, aga vähemalt tekib endal siis asjalik tunne. Neljapäevane überpikk päev lõppes mõnusa sushisööminguga, mmmm.  Doitashemashde. Shimpaishinaide. Ma tegelt ei mäleta, mis need tähendasid, aga Jaapani keeles ohayo tähendab tere hommikust :D. Sel õhtul olin küll lubanud Olzile, et tema ja sünnipäevalapse-peaaegujuubilari Karliga vaatame Harry Potteri muuvimaratonis järjekorras järgmist ehk viiendat osa, aga hilise saabumise tõttu ei näinud ma isegi lõputiitreid, reetur, nagu mulle öeldi. Upsiii :(

 

Laupäeval olid kolmandat nädalat järjest väiksed võistlused, lõpu leidis selleks hooajaks Li-ningi võistluste seeria. Nii kahju, et seal viimasel ajal nii vähe osavõtjaid on. Mul on nii erksalt meeles üks selle seeria paariturna, kus ma olin lõpuks nii ribadeks mänginud ennast, et jõudsin vaevu rääkidagi, ja see oli heaaa tunne. Aga see võistlus läks erakordselt võidukalt, kuna mul on maaailma parimad paarilised ja ütlen seda suuure uhkusega!!! Naispaaris saime revanši meistrikatel mõruda maitse suhu jätnud kolmanda koha paarilt Anettelt ja Helenilt, ja seekord jäime peale meie Lauraga. Ja peale Juri depoteerumist (:D) on mu uueks paariliseks ulmeliselt hästi mängiv Vahur, kellega noppisime esikoha segapaarikeses. Pehmelt öeldes olen ma rahul,aga kui emotsioone väljendama hakkaks, siis läheks vist käest ära :)

 Ja see pilt on ekstrasobilik selle nädala alguseks!! :D

I wouldn't have it any other way

Olen hakanud end vaikselt värskete eurolauludega kurssi viima ja esimesena peaks muidugi mainima tiitlikaitsjamaa (Rootsi:)) laulukest. Robin Stjernberg - You. Laulusõnad on küll väga kesised ja midagi huvitavat neis pole, kuid kogu kupatus on haarav, ja mul on see praegu konstantse repeati peal!! Lugesin kommentaaridest, et selle loo võit tuli üllatusena, seega tahtsin teisi Melodifestivaleni laule ka kuulata lootuses miskit head veel leida, kuid asjatult, teised laulud olid jamajamad :D
Ja suurriike esindavad sellised tuntud tegelased nagu Cascada (saksa) ja Bonnie Tyler (UK). Cascada laul on küll hale katse vinget klubilaulu teha, kuigi refrään on isegi päris catchy. Ja Ukraina laul on ka päris huvitav - Zlata Ognevich - Gravity.
Meie esindaja astub lavale aga hoopiski beebiga kõhus - see on üks õnnelik beebi!!!! Kui paljud inimesed saavad öelda, et ma polnud veel olemaski, aga juba esinesin eurolaval :) Miks ma ei võinud issil kukrus olla või tagataskus.. ma oleks ka õnnelik suur-beebi olnud siis :D Tegelikult oli mu esimene reaktsioon Birgiti beebiuudisele "einoh tore küll", aga kui pikemalt mõelda ja analüüsida statistikat - üks taani eurolaulik on 2 korda rasedana võistelnud ja 3. ja 4. kohad näpsanud, siis võib-olla rahvas sulab ja Eesti saab finaali woot woot!!!

Koolis on meil pooleli siidri valmistamine ja kui me Heidiga varumahlaga poleks saanud jätkata vajalikke toiminguid, siis oleks siider meil tegemata jäänud kah. Me saime loosiga alguses enda joogi sisse powerpärmi, mille üle me olime millegipärast tohutult õnnelikud - arvasime, et protsess läheb kiiremini. See oli aga pärmipoiste jaoks liiga soodne keskkond kasvuks ja nad hakkasid jubedalt vohama, moodustades lõpuks toreda käsnakese meie pudelisse :D Proovida seda siidrihakatist meie ei julenud, küll aga tegid seda poisid, kes sõnasid, et see on kõige halvem kogu kupatusest :DD Kui seda pudelit pesema pidi, siis ei osanud ma nii rõvedat asjade kulgu oodata - hakkasin seda käsna klaaspulgaga torkima, et ta pudelist välja saada, aga ta lagunes tükkideks ja paiskus kraanikaussi, nähes välja, kui oksehunnik :( Aga meie katse saab siiski jätkuda, kuna saime uue mahla, lisasime sinna pea 3 korda rohkem suhkurt, kui vajalik oli (et ikka maitsev oleks!) ja nüüd jälle ootame :)

käsnaga siidrid :)

epic pildistus

And I can't help but notice, you reflect in this heart of mine

Mul pole väga midagi kirjutada, kui vaid seda, et köha ja nohu on tüütud, compliments from öine Jägala juga. Aga mis tähtsam - JT uus album on peagi välja tulemas, aga Ruts jagas minuga varajast rõõmu ning peagi hakkan avastama oma tulevasi lemmiklaule. Praegu aga kuulan ja vaatan juutuubist kahe juba-väljas-oleva singli laive ja ma olen oh so hoooked. Kuidas saab miski nii hea olla!!!!!!

SUIT & TIE
MIRRORS

Nüüd aga tudumaale, homme võistlused, kus ma ilmselt sööma ei pea, sest tänasest õhtusöögist jätkub terveks nädalaks :)

Me and Missy is so very busy busy making money

Ma ei oska seda sõnadesse panna, kui hea on lõpuks kodus olla. Tegin venna night time proteini pulbrist omale väikse joogikese, mis mu nullitõmmatud jõuvarusid väheke taastaks, sest see nädal olen pühendanud end trennile ja nüüd pole minust enam midagi järgi.. Lisaks trennile olen saanud ka kõvasti Aiku trenne enda õlule ja täitsa treeneri tunne tekib juba. Rääkides veel trenzist- paar korda olen külastanud BodyCombati trenni, mis on niii mõnus killer. Peale esimest korda oli terve selg ja tagureied valudes, aga see on nii hea tunne, kui piimhape lihaseid kimbutab, siis on kordaläinud tunne. Jaa Steve Aoki - Turbulence tõmbab saalis mõnusa hooo sisse! See oli paar kava tagasi Bodyjamis ka ja ojj nii mõnus! Ja praeguse bodyjammi laulud on samuti nii mõnusad möllenzid ja nende saatel on nii palju lihtsam hüpata ja karata.

Aga nüüd arvan, et mul oleks aeg kohustuslik sissekanne ka Eesti Laulu tulemustest teha. Professionaalne kriitik nagu ma olen(obviously not), on mul nii mõndagi öelda. Esiteks Winny Puhh.. MISASI SEE OLI?!!!! Okei pean tunnistama, et nende finaalkontserti lavatsirkus oli märkimisväärne ja ma olin sellest lausa ekstaasis, aga nende Eurovisioonile saatmine oleks konkreetse sõnumina "käige per**e" väga kurb. Nendepoolt hääletajad olidki kindlasti seda meelt, et Eurovisioon võiks kakile käia, aga thank god, et nad esimese 2 hulkagi ei platseerunud, sest see üritus on minu jaoks siiski püha ja ma poleks seda üle elanud!! Teiseks Birxi laul on päris näotu selle võistluse jaoks.. Aga saan öelda, et olen õnnelik, et meid esindab armas ja kaunis Birgitike, mitte see jubeda jutuga pubekas Grete Paia xdd. Ja kolmandaks.. ma olen kurbbb, et minu megasuperüüüberlemmik Liisi Koiksoni laul Üle Vee ei ole meie selleaastane entry. See polnud ka teadmis superlaul, aga Birgiti laulust siiski meeldejäävam, ja mind võtab sõnatuks, kui ilusalt Eesti keel Liisi laulduna kõlab! See oli mu jaoks armastus esimesest kuulamusest :) Lõppude lõpuks võin ma siiski öelda, et olen üsna emotsioonitu meie esinduslaulu suhtes. Kindlasti ei tekita see minus negatiivseid tundeid, aga ei saa ka öelda, et väga rõõmsaks teeks see kartus, et ilmselt 26 parima riigi hulka me see aasta ei jõua. Kuid ega see minu fännistaatust ei muuda, ma olen ikka sama loco oma evroviidjenja üle!!! :D Ja  mul on üks mõnus lauluke ka jagada, mis läheb hästi kokku eelmise aasta võiduka Rootsi lauluga, nimelt on ta nimekaim - Usher - Euphoria ft. Swedish House Mafia. SHM on ikka väärtkraam!!

juba kevadine