Meil vanne antud, leping sõlmitud

Praegu toimub vist melissablogiüleküllastumine postitustega. Olen veits songpopi mänginud feissis eesmärgiga Eurovisioni playlist lahti lukustada ja nüüd mul tuli igatsus!! Tegelt kuulasin juba nädalake tagasi üks päev vanaema juures olles vanu eurolaule. They just never get old!! :D Eriti mu kõigekõigekõigelemmikum eurolaul aastast 2004, Lane Moje, mida esitab eelmise aasta pronksiomanik Željko Joksimovicikuke. Ja ka veel ta laul Nije Ljubav Stvar.. Võib vist öelda, et ta mu lemmik eurolaulik. Kahjuks ta enam Eurovisioonile ei kipu, ka mitte lauluautorina :( MMMMMM aga peagi hakkab juba see trall pihta. Eesti Laulu poolfinalistid on ka nüüdseks selgunud. Põhja-Tallinna laul Meil On Aega Veel on juba praegu kõvasti populaarsust kogunud.. ei tea kas sellest saab meie entry?! Ma siiralt loodan, et mitte :D Laul on täitsa meeldiv!, dont get me wrong, aga pliis mitte eurokale.

Željko Joksimovic & Ad Hoc Orchestra - Lane Moje 

Ja Harry Potter käis ka kunagi Hispaaniat esindamas.. :)

Eurovision 1998 - Spain - Mikel Herzog - ¿Qué voy a hacer sin ti  

Disrespect us no they won't

 Naljakas, et just kurtsin, kuidas tantsus läheb nii kehvasti ja ma olen masendusse langenud, aga eilne trenn oli vist parim minu jaoks. Õppisime 'run the worldi' kava lõpuni ja kui lõpus gruppides tantsimine oli, mõtlesin, et proovin ilma prillideta tantsida.. kartsin, et käin käna, aga vähemalt saan täie täiega tantsida. Õnneks käna ei käinud, huuh. Aga ma ei näinud reaalselt mitte midagi.. ja kuna ma ei tajunud mittteee midagi, siis ma sain täiesti vabalt ja muretult tantsida. Saalis oli minu jaoks ainult muusika ja ülejäänud oli üks suur udukogu. Lõpus, kui Alisa valis neid, kes veelkord kava esitavad, siis !wow! kostus ka melissa nimi. Sain väikse kommentaarina, et "lõpp oli natuke kaka, aga muidu hea" :DDDD Ehk siis tõestus sellest, kuidas ma pole suuteline uut osa nii kiiresti selgeks saama. Ja kuna saalis hiilis sel õhtul ringi ka fotograafike, siis sai meie viimane tants ka jäädvustatud.
Ja see kava on tõesti awesome! Nii energiline, kiire, ja peab välja tooma attitude' ja ülbuse, siuke girlpower. See on suht pikk ka nii, et kui seda paar korda läbi tantsida, peab natuke aega ikka hinge koguma :D Ma lihtsalt jumaldan seda trenni :D

RITA ORA - Radioactive

Got you shackled in my embrace

Nüüd, kus ma peaksin kirjutama lõputööd, tekkis mul jube tahtmine hoopiski väike sissekanne teha. Nagu veel silmapõletikust vähe oleks, on mul uus odraivake ka platsis. Lugesin just natuke selle kohta ja sattusin millegi väga huvitava, ja nagu selgub, väga loogilise fakti otsa. Nimelt tekib odraiva sagedamini just atoopilise dermatiidi põdejatel. Ehk deeeeeem, polegi lootust, et odraiva elufaasike mööduks :D Aga kahjuks või õnneks olen ma juba odraivaneedusega harjunud, sest need kimbutavad pidevalt, so no worries wiii. Praegu nii tore aeg ju!! Käisime eile Jantsiga hilisõhtusel jalutuskäigul ja ilm oli niiii vapustavalt mõnus- rahulik ja ilus.

tont

Sellele töisele nädalale eelnes aga üks tore koolivaba nädalavahetus, mil tähistame Janjuni syntymäpäivääät! See oli üks sündumusterohke õhtu. Läksime linna autoga, nii, et meil oli kaine sõiduõigusega juht olemas, kuid ta lahkus enne, kui meie pidu läbi sai. Lõpuks jäime alles veidi joogine jannur; kaine, kuid lubadeta melissa ja auto, mis vajas kojutoimetamist. Kuid nagu hiljem selgus, on pühapäeviti parkimine kesklinnas tasuta, seega meie mure sai lahendatud. Külastasime muidugi meie koduklubi Privéd. Võõrutusravi oli kestnud üsna pikalt, aga ega igatsus väga suur polnudki. Esmakordselt minu privviajaloos olime klubis tulede süttimise ja vaikuse saabumiseni ehk siis kluubi sulgemiseni. Kogu see kammajaa lõppes sellega, et ostsime 5 pakki kummikomme ja pühapäevane menüü ongi teie ees :) Sellest piisas, et mulle korraliku toitumise tahe sügavale ajju juurutada.

sünnipäevalabsuge

isamaaline trollipilt

ainuke pilt, kus me kõik ebatrollid :)

IGatahes oli väga vinge sünzike ja me tõime tagasi pühapäevased munemised janeti juures, mis olid pikaks ajaks unustuste hõlma vajunud :D Nii nüüd ma kirjutan natuke oma suurest naasenud trenniarmastusest. Eelmine nädal olid tantsutrennid minu jaoks väga masendavad, mõistsin, et ma olen ikka üks korralik jun tantsimises. Viimane run the worldi kava oli alguses mu jaoks nii kiire, raske, huuh. Langesin jumala depressiooni. Ma tean küll, et kõik head asjad nõuvad aega ja kannatust, aga ma tahan juba praegu hästi tantsida!! Nüüd olen kodus üsna palju harjutanud ja enam pole see kava nii ulme, juba täitsa vaadatav minu esituses, ausalt :D Ja üle pikapika aja käisin YOGAFunC'i trennikeses- ok tegelt olingi seal varem vaid ühe korra käinud, aga bodybalances seeeest natuke rohkem. Ja see on üks supermõnus trenn ikka. Tõsi, nüüd on selja- ja õlalihased veidi laktaadised, aga i luv it! JA nüüd saab suusatama ka veel minna! Sport.. seda ei saa sõnadesse panna, kui hea see ikka on.

Disclosure - Latch ft. Sam Smith

Ja palun, olge lahked!! kõige MUS'im laul üldse. Selle leidmiseks kulus mul paar nädalat

Disturbing London, got the whole city panicking

Täna saabusin ma väikselt weekend getawaylt Londoni linnakesest. Veetsin 3 mõnusat päeva natuke soojemas kliimas, kui siin praegu meie ninasid külmetab. Selles toredas suurlinnas ootas mind mu kallis Niinu ja Timmyboyyyy, tänu kelledele oli taaskord ülimalt tore reisuke! Kuna ninnu elamiskorraldus ei võimaldanud mul tema juures ööbida, võttis tim mu enda tiiva alla, mille eest olen ma forever grateful :)

Sinnasõit laabus väga sujuvalt, tavalise närvipuntra asemel olin ma seekord kogenenud Ryanairi lendajana juba vana rahu ise. Coachiga sõitsin Brent Crossi, kust seiklesin jalgsi niina ülikooli juurde. Kui campusele jõudsin, siis ma ei teadnud kuhu minna võiks, jalutasin veidi ringi ja siis leidsin enda-arust sobiva koha randumiseks- Hendon town halli. Sammusin noolte järgi, kõndisin, kõndisin, kuni lõpuks jõudsin välja sinna samma kohta, kust teekonda alustanud olin. Kuna mul oli seljas punane mantel, siis raudselt keegi pani mu erksust tähele, ja et ma seal ringe teen ning targa näoga ringi ekslen :D Lõpuks toimuski meil njinjiga üle kuu ajase vahega taaskohtumine ning meie rännak sai alguse. Esimese asjana oli mul vaja Reese'si peanut butter cupse, mida ma lõpuks 5 pakki ka koju tõin (ja millest 4 tänase päeva jooksul ära hävitasin). Nimelt nad meeldivad mulle :)

Suundusime siis Oxford Streetile, kus minu VÄGA POSITIIVSEKS üllatuseks olid üleval jõulukaunistused!! Tegelikult loogiline, et nad juba üleval on, aga mu mõte ei olnud enne sinna väga rännanud. See aasta oli mul üks jõulusoovike ja see oli näha mõnd suuremat linna jõuluajal, vingete dekoratsioonidega. Plaan oli vahetult enne jõule Rootsi minna, aga ma sain midagi hoopis paremat- jõuluse Londoni!! Ilm oli sel õhtul ka vapustav, mida kahjuks järgmise päeva kohta öelda ei saa.. laupäev oli jube vihmane ja tuuline ilm. Läksin Timi juurest üksinda linna, ninn jõudis paar tundi hiljem järele, sest tal oli kolimine täies hoos. See oli üsna närviline päev meie mõlema jaoks, rida äpardusi langes ninzi teele alustades läpaka taksose jätmisest kuni vana landlordiga deposiidi üle vaidlemiseni välja; ning minul mitte nii tähtsad asjad tiheda inimliikluse näol põhilisel šopingutänaval ja rõveda ilma koosmõjul. Kuid kõik paranes, kui jõudsime Covent Gardeni comedy clubi ja veidike palju naerda saime. Seal astusid üles 3 koomikut plus õhtujuht, kes naeris TÄPSELT nagu Savva ja see oli vist kõige naljakam osa selle kõige juures:DD See toimus ühes gayklubis, kus oli üleval plakat et Olly Murs esineb sel õhtul seal!! Sealt lahkumine oli mulle valuvalmistav :( Meie teed ninxuga läksid lahku, kui liikusin timi poole. Õhtuöö oli sisustatud, võtsime Domino's pizzast paar pitsakest ja nosisime neid TED'i vaadates. Mis ma oskan öelda..nii head pitsat ma pole varem saanud, ei anna võrreldagi Peetri pitsaga, mis on nagu maitsetu käkk selle kõrval.

happy christmas varsti

komöödikute klubis

Pühapäeva hommik on Timi residentsis English breakfasti päev, mis on üliarmas traditsioonike neil! Kate kokkas meile kõigile muna, peekonit, hash browni (kartulijun, mitte ganjabrownie, milleks algul seda pidasin), seenekesi ja värske orange juice kõrvale. Nii maitsev! Siis rändasin taaskord kesklinna, kõmpisin natuke üksinda ringi, kuni paari tunni pärast ka ninnu kohale jõudis. Jalutasime õhtuses Londonis, kus polnud praktiliselt üldse vastutulijaid, linn oli tuledes ja kõik oli nii kaunis. Siis tuli selle linna ilu tõeliselt esile, sai rahulikult kõike uuristada ja hoomata seda, mis tal pakkuda oli- imelised ehitised, detailid, loomulikult jõulukaunistused. Sattusime ka ühte hoovi, kus oli suur jõulukuusk püsti- tipphetk! Ilmataatki soosis meie jalutuskäiku, andis üsna kõlbelise ilma selleks, vaid natuke vahepeal tibutas :) Teekond oli ka üsna pikk, siiruviiruliselt kõndisime London Bridgest Oxford Streetil asuva Marble Archini välja (mulle meeldib neid kohanimesid kirjutada). Ja hakkaski nädalavahetus lõpule jõudma, läksime nin4esi uue kodu kõrval asuvasse pubisse (kus oli jura toit), Timike tuli ka sinna ja imearmas nagu ta on, tõi mu kodinad ära, vastasel juhul oleks ma pidanud linnas raskustega jalutuskäigu tegema. Niinu pool sõime veel Häagen-Dazsikest ja sosistasime kella 2ni, uni jäi üürikeseks, kuna kl 5 oli juba äratus ja siis uttu ma tõmbsingi. Jep, uttu. Tallinnas oli korralik udu. Issi tuli lennukijaama mulle järgi ja kui autosse istusin, rääkis issi, et ta oli selle udu tõttu juba mures, kas ma ikka kohale jõuan. Ma ei saanud algul arugi, kui tõsine see tegelt oli. Tuli välja, et minust tund aega hiljem maanduma pidanud lennuk, mis ka ldnist tuli, suunati ümber Helsingisse, ja üks lennuk oli veel Riiga suunatud. Kui minuga selline nali oleks juhtunud, oleks ma sellest reaalselt vist alles lennukilt mahaastudes teada saanud, sest magasin enamus ajast ja kui asend magamiseks liiga ebamugavaks muutus, kuulasin ülejäänud aja klappidest muusikat. See on üks asi, mille üle ma sõnuseletamatult tänulik olen (mul oli täna siiski kohustusi ka, reisi jätkamine mõnes teises riigis oli out of the question). Teine tore juhtum leidis aset bussiga teel lennujaama, kui vastassuunas oli mingi õnnetus toimunud ja terve maantee oli kilomeetrite pikkuses ummikus tänu sellele. Kui see oleks minu suunal juhtunud, oleks ma kojujõudmisest vaid unistada võinud :) Minu õnneks siiski kõik laabus ja silmaarstki ütles, et mu silm on selle nädala ajase raviga palju paremaks läinud- ta on enda üle uhke (tema sõnad:D). Ma olen ka ta üle uhke, hea töö. Kuid ravi pole veel läbi, pean jaanuari alguseni rohte panema ja läätsete kandmisest hoiduma, ehk siis ei mingit sulgpalli :(

Aga nv oli maruvinge ja selles pean tänama Niinat ja Timi!!! Aitäh teile so much :)))))

Living out the dreams that have all come true

Nädalavahetus oli tore-tegus. Kuna mu sulgpallihoog pole praegu väga suur olnud, siis suhtusin võistlustesse ka veidi kergekäeliselt. Otsustasin proovida nii, et vaatan, mis kellaks kohale pean minema, kuid kes vastasteks on, selle jätan viimase hetke avastuseks. Ja enda üllatuseks pean tõdema, et see oli päris hea mõte. Hommikune segapaarike viis meid poolfinaalini, kus siiski rahuldava lõppseisuga tuli vastu võtta kaotus. Õhtune naispaar mu toreda paarilise Lauraga läks seekord väga nihu. Meie ebaõnnestumine oli kui sünkroniseeritud, mõlemad mängisime nagu ei teaks, et palli peab üle võrgu lööma, või et kust täpselt need piirid lähevad.. Vahepeal pidin 6 tundi järgmisi mänge ootama, selle aja sees rääkis jutuvestja Juri mulle Lumivalgukesest ja Punamütsikesest unejutte, et ma peale rasket kõhutäit korraks tukastada saaksin. Tema muinasjutud olid aga nii moonutatud, et ajas mul igasuguse une pealt ära, parem tulemus isegi :D

Peale võistlusi sattusime sulgpallirahvaga linna peale- alguses väike piljard Tüvi ja Rutsiga, kus mu ainus hiilgemoment oli, kui seljatagant punasetriibulise kuulikese sisse lõin, ega väga palju rohkem ma pot'e ei saanudki :DD Seeeest one-on-one rallisõidus härra Rudolfiga rammisin ta vastu seina ja krabasin eelviimase koha ta nina alt endale! Edasi suundusime Chicagosse, kus keerleva lauaga katsetati füüsikaseadusi ja õnnistati mind sületäie õllega. Aga see oli väga mõnus koht, järgmine kord, kui vennaraasuke seal esineb, lähen kindlasti kuulama. Ja noorsant Ants lubas mu kommentaariumi täiustada, kui teda postituses mainin, nii et õnnitlused sulle ja Gretlyle (Gretel:D) segapaari võidu puhul!!!!

Kuna täna on isadepäev, siis loodan, et kõik said oma issidega toreda päeva veedetud! :) Meie hommik algas elektrikatkestusega, milles kahtlustasime alumisi naabreid, kellele on antud võim, aga mitte õigus, meie elektriarveid vähendada. Minu issi esimesed sõnad, mis ta hommikul kuulis olid "mine õienda naabritega", aga mõistlikkuse hääl, nagu issi on, ei kiirustanud ta sellega, ning selgus, et ka liftid majas ei tööta, ehk elekter oli kogu majas kadunud. Tähistasime onu sünnat ja isadepäeva koos, nii et koos oli palju isasid. Ja mu onupoeg sai ka just isaks, nii et täna oli tema esimene isadepäev!!!!! PALJU ÕNNE :)

Don't you let your demons pull you down

Tänasest alates kuulun ka mina nüüd siis ametlikult sulgpallitreenerite kogukonda. 2 nädalat tagasi tegin ühe komplekti eksameid, kus oli vaja teada spordi üldaineid- natuke spordimeditsiini, natuke psühholoogiat, pedagoogikat, bioloogiat ja minu ebalemmikut majandust; ja teine osa oli muidugi sulgpalliteooria. Kokku oli vaja saada 3 osa (üldained olid jaotatud kaheks+ sulkake) peale kokku 80%. Sulkast tuli perfect score, sest küsimused on igale inimesele, kes end sulgpalluriks julgeb nimetada, vägagi lihtsad ja loogilised. Üldainete osas nii hästi ei hiilanud, paar veakest tuli sisse (i'm no majandusteadlane :D) Ja täna oli siis eksami praktiline osa, kus oli mu ülesandeks läbi viia trenn paar kuud harjutanud lastele. Teema sain ette teada, selleks oli kiirus, koordinatsioon ja ülaltlöök. Panin väikse kava kokku ja siis terve hommik praadisin.. Aga nagu alati polnud seal midagi hullu, kõik läks nagu lepase reega (varsti tuleb lumi ka). Üks asi, mille kallal pean veidi ettevaatlikum olema on minu tahtmine, et trennis oleks koguaeg funfunfun. Nüüd selle 2 kuu jooksul, kui olen trenne andnud, olen õppinud ka kurja häält tegema. Nendes rühmades, kus trenne annan praegu, polegi õnneks väga palju seda madalat häält ja tõsist nägu vaja ette manada, ainsaks erandiks on mu lemmikpärdikud- 2 vene poissi, kes, tõsi, nüüd mulle juba natuke peavalu valmistavad, aga nad on jubedad killumeistrid ja energiapommid, kes ei kuula enamus ajast ühtegi sõna, mis ma ütlen :D Aga ma olen väga õnnelik, et ma selle teekonna ette võtsin ja treeneriametiga end sidusin. Mul on alati väga lõbus trenne anda ja saan siukse positiivsuse süsti sellest, et tujumeeter läheb punaseks.

 Korraks naudin veel vaikust enne suurt keeristornaadovesipükstuulispasa-tormi. Tormi vallandajaks on mikrobioloogia, kus ühemunakolmikud kontrolltööd mu elusalt nahka pistavad. Lisaks veel kolmveerandikult valmis referaat Salmonellast, millega peaks ka otsad kokku tõmbama hiljemalt homse päeva ööseks, mis on raskendatud väga aegarööviva ajakavaga GP tõttu. Sega algab kell 10, paar algusega kell 18.20, oh jeerum sa jeerum, eks. Sulgpall on mu enda jaoks praegu harrastajatasemele langenud. Koguaeg kimbutab mingi jama- küll hüppeliiges, küll silm.. Aga see on tekitanud minus vaid suurema tahtmise kõva trenni hakata tegema. Ja mitte ainult sulkat, vaid tantsukest ka, sealt puudusin ka vahepeal päris pikalt. Kuid ootan homset võistlust, proovin ühte tobedat nippi, kunagi räägin, kas õnnestus:D:D

Lõpetuseks räägin enda uusimast vanimast leiust ehk taasavastasin hiljuti enda jaoks Take Thati ja olen totaalselt lummatud neist! Gary Barlow tekitas eriti suure vaimustuse. Panen ükskõik mis laulu käima ja naudsin igat nooti, mis ta suust välja tuleb- ta hääl on nii puhas ja sügav. Ja olen nördinud, et ei saa ta kontserdile minna, mis täpselt sellel ajavahemikul pausi peab, kui mul oleks võimalus minna :D Olümpiamängude lõputseremoonial viimasena kõlanud Rule The World on üks mu lemmikutest esitustest, kuigi see polnud nii perfektne, kui teised. Mis tegi selle eriliseks, oli see jõud, mis Garyl pidi olema, et ta suudaks üldse sellise rahvamassi ees esineda peale seda tragöödiat, mis ta peret tabas (laps sündis surnult). See esitus on nii südantlõhestav ja liigutav ja võib-olla ka üks põhjustest, miks mulle nii väga meeldima hakkas see bänd.

amazing

Why you procrastinate, girl

Tervituzed! Istun siin Jantsi juures, käisime just teatris ja võtsime veidi sushikest. Minus on ka nüüd sushihullus pead tõstnud. Kõrgeimad punktid annaks Zebra cafele, kus on imemaitsvad soojad sushkarid, mida sööks hommikuks, lõunaks ja õhtuks ka!! Tänaõhtune teatrikülastus oli NO99 tükk "Võtame Uuesti", mille nägemiseks ekslesime Kopli tänavail ja maandusime lõpuks Salme kultuurikeskuses. Minu (eba)oskuslikud navigeerimisvõimed google mapsiga juhatasid meid kenasti sinna ja hiljem ka Koplist välja :D Etendus oli päris vahva. See pidavat olema selline farsitaoline, kuid kuna kunagi käisin vaatamas farsside kuningat "Rahapada", siis neid omavahel võrreldes jäi tänane tükike lahjaks. Rahapajast oli mul lõpuks nägu krampis ja valus suurest naermisest, täna seda aga kogeda ei saanud. Kuid see-eest oli see etendus imetlusväärselt keeruline, see läks lõpuks nii kreisiks ära, et ma ei suutnud muust mõelda, et kuidas nad selle kokku panid?!?! Üks äärmiselt huvitav tegelane Poppie oli küll väga naljakas- ei tea, kes teda kehastas, aga meile tundus, et see oli mees. Ta kapsas ja kepsles nii graatsiliselt laval ringi ja rääkis jube sensuaalsel hääletoonil, meganaljakas:D

Nagu pealkirjast välja võib lugeda, siis viimasel ajal on teemas olnud pigem kõige ebatähtsaga tegelemine. Kuna kätte on jõudmas semestri keskpunkt, siis on rohkelt töid, milleks siiani olen õppimist mõnuga edasi lükanud. Nädalavahetusel avastasin enda jaoks uue sarja Once Upon A Time, mille maratonvaatamise pühapäeval tegin. See on siuke fairytaledel baseeruv üliarmas ja samas kuri sarjake. Kõige enam fännan ma sealt Prince Charmingut ja nende luvstoryt Snowwhitega <3, olen lootusetu romantik, mis ma ikka öelda saan:DDD Aa ja täna vaatasin ühe osakese ja sel osal olid hollandi keelsed subid ning tädikestevahelises convis üks ütles lalala private? Ja all oli tõlge ..privé? Nii et nüüd on teada, mida me lemmari klubi nimi endast kujutab!!! :D Selle jutu peale olen pool pakki Jannuri mesikäpa küpsiseid nahka pistnud.. not good.

Lõpetuseks kõige mus'im laul, mis tekitab nii vastakaid emotsioone minus. Swedish House Mafia - Don't You Worry Child. See on nii mõnus, aga samas muudab kurvaks ja paneb mõtlema, kuid ma ei saagi aru täpselt mille üle. Üks kurvaks tegev faktor on vist see, et SHM läheb laiali ja see ilmselt nende viimane laul ja rohkem ei saa nende uut geniaalset loomingut nautida. Ja viimast kontserttuuri ei saa ka vaatama minna, sest lähiümbruses nad ei esine ja kõik Rootsi kontserdid on juba väljamüüdud. Miks ma alles kevadel nad avastasin, shame on me.

Kunagi mugisime mustikaid taunistumiseni :)

Cheers

Let's have a toast, a celebration, get a glass out

Greetings! Täna on neljapäev, nädala hullem osa on, thank god, möödas. Nädalavahetusele järgnenud 3 päevakest olid liiga busyd minu traditsioonilise peojärgse laiskuse jaoks, aga minu õnneks sai kõik vajalik siiski tehtud ja nüüd järgneb natuke luksuslikku rahulikkust. Lisaks meeldivad mulle neljapäevad, sest siis veedan tunnikese oma õhtust tantsusaalis. Jumaldan seda trenni ja tänane trenn lõppes minu seitsmendasse taevasse sattumisega. Õppisime selle tantsukese viimase osa ära ja treener kutsub alati lõpus paar inimest, kes talle silma jäid, kõigi ette tantsima. Seekord lasi ta igalühel ise otsustada, kas tahaks teiste ees tantsida. Aga enne, kui ta ütles, et nüüd ma tahaksin siia 3 inimest, ütles ta nii muuseas üle saali 'Melissa, gde tõ? Väga tubli!' Peale seda veel lõpus, kui ta kahte viimast inimest rambivalgusesse ootas ja keegi tulla ei tahtnud, jõudis ta minu nime öelda, aga siis tulid 2 tüdrukut siiski omal tahtel. Esiteks ei julgenud ma veel minna kõigi ette tantsima, sest see suht uus asi mu jaoks ikkagi ja häbelik olen juu. Aga tegelikult olen juba natuke harjumas..haaran koreograafiat kindlasti paremini, kui esimesel tunnil. Kuid see tegi mu nii häppiduudliks, et mul tekkis tahtmine jalgsi linnast koju minna ning sedagi kergel tantsusammul. Või võib lausa öelda, et ma hõljusin koju suurest õnnest :DD Teisipäeval alustame uue tantsu õppimisega, ei jõua ma seda ära oodata :)

Nüüd tuleks aga tagasi nv juurde.. sünnipäevapeoke, mida kaua oodanud olin, oli minu ekspertsel hinnangul väga õnnestunud. Olin parimas seltskonnas, vingeimate inimestega! Alustasime siin mu kodukeses. Kui tavaliselt jäävad kõik külalised ikka "moodsalt" hiljaks, siis nüüd olid lood ristivastupidi. Murdosa peolistest olid nii varajased, et panin nad köögis snäkke valmistama (aitäh!!). Viktoriinis lõid laineid Niina, Maribel ja Kadri, kes vastasid enamus küssa-osa-küssadele õigesti, brainstorm! Tüvi ja Tomi kaotasid ainult sellepärast, et nad tobujussid ei teadnud PASS OUTI!! Eriliselt uhke olen Herki ja Liisa üle, kes skoorisid lauluosa juures, eurovisiooniküssa maksimaalne õigsus tegi mu eriti õnnelikuks.
Väiksed joogid all, jõudis kätte aeg suunduda edasi linna, täpsemalt siis Privésse. Olin eelnevalt meile paar vip-listi pääset püüdnud hankida, kuid lõpuks kukkus see nii hästi välja, et tore dj Anton Must lisas lausa melissa+6 listi ja seda tänu sellele, et mu onupoeg ta sõpsu on! ELAGU SUGULASED (ja privvi djd)! Terve gäng oli vist linna jõudes enamvähem kaine (väljaarvatud üks väike põrguline:DD). Kluubis tegi Ruts ettepaneku shotte teha- esimesena kargas mulle pähe selline agaavist valmistatav killer jook nagu tequila, mõeldud - tehtud. Minu mäletamist mööda tegime 4 ringi, aga võis ka rohkem olla. Fakt on see, et peale neid shotte valitseb minu ajus-mälus üks suur udukogu. Sellist kogemust pole mul tekiilaga varem olnud.. saingi siis lõpuks teada, mis jutud need koguaeg käivad- selle joogi niitmisvõime on tõesti erakordselt suur. Võib tõesti öelda, et pooled pidulistest kannatavad konditsiooni all nimega 'megamällar'. Õhtu venis pikaks, nagu oma telefoni kõnelogist välja võin lugeda:D
 Hommikul (või oleks ehk õigem öelda päeval) ärgates mõtsin, et oiii nüüd on hea aeg kluubi kaasavõetud kummikomme nosima hakata. Otsisin oma kotikese(gotyekese) üles, kuid oh imet, kummareid seal ei olnud. Lisaks sellele olid vasakust kõrvast kõik kõrvakad kadunud.. no tekkis paar küsimust küll :D Minu suur kummikommimüsteerium sai siiski lahendatud tänu tükikesele Tüvi mälumängupanusest- ma olevat neid privvis rõõmsalt kõigiga jaganud. Alkoholiga on mõneks ajaks läbisaamine külmutatud, luban, ausalt. Tahan aga tänada kõiki, kes tulid ja kellega sai möllu pandud, by far the lahedaimast sünna ever! :D

Niina tegi väikest trolli :)

Ja siis tuli issi koju ja peksis meid linna :D

I'm like Popeye and some spinach

See nädalavahetus tõotab tulla kena tormine vihmane tuuline ilmake.. aga ega pidu pidamata ei jää juu. Kiire nädal lõpeb väikse sünnipäevakesega. Aga nii palju vingeid asju on vahepeal toimunud! Eesotsas verivärske tantsijakarjääri alustamisega. Ha, if only.. siiski piirdub asi vaid 2 korda nädalas trennis käimisega, kuid ma olen nii ärevil sellest! D-LUX on stuudio, kus sattusin kõige lahedama treeneri trennidesse!! Girlie hiphop, mida annab Alisa. Praegu õpime Joss Stone- L.O.V.E järgi maaaailma lahedaimat kava. Paraku pole mu koreograafia õpisuutlikkus väga kiire, aga olen änksi täis ja harjutan iga õhtu kodus, et kava meelde jääks:D Lisaks aeglasele tantsutaibule on probleem ka pöörete oskuslikus sooritamises. Poole pöörde pealt kaldun tsentrist välja ja näen välja nagu purjus teletups :)

Nüüd on hoo sisse saanud ka mu treeneriks olemine! Peagi peab kvalifikatsiooni saamiseks eksamid sooritama ja ongi tehtud. Trenne aga algajad sulgpallurikesed juba saavad, kord nädalas viime ka Anjaga koos trenne läbi. Üksi ma veel vist valmis ei oleks seda suurt rühma kantseldama. Aga selles rühmas on niii lahedad lapsed!! Tüdrukud on kõik nii toredad ja asjalikud, ja väiksed vene poisid on lihtsalt maruvinged. Rebivad siukest kildu, et mul on kahju neid isegi korrale kutsuda. Vahel tahaks isegi lihtsalt terve trenn nendega naljatada ja lolli mängida, nii lõbus:D Aga kuna pean siiski autoriteeti nende silmis hoidma, siis vahel teen ka karmi häält ja nägu (see ei näe küll väga loomulik välja..nad varsti närivad läbi vist selle). Me treenerid ( oi kõlab nii tähtsalt) saame ka klubidressid ja pluusi. Käisin täna passitamas, mis suurus võtta ja mis värvi pluusike saab olema. Kõik teised olid roosa pluusi valinud.. ma siis tahtmisest natukene erineda otsustasin rohelise kasuks, mõnna laimi(erk)roheline.
Millalgi toimus minu jaoks hooaja esimene võistlus, kus mängisin Lauraga naispaari vähese osalejate arvu tõttu meeste B-liigas. Esimest korda sujus meie essa võistlus ülimalt hästi. Ehk oli asi selles, et vastaseks olid mehed. Mina suudan vist tõesti meeste vastu paremini mängida, kui naiste. Kahjuks jäime meganapilt finaalist välja, kuid seeest oli naiste A-liiga esikoht meie. Pärast tehtud pilte uurides leidsin, et Timba meenutab ühel pildil niiiiiii jubedalt ühte memet, aga ma ei suutnud välja nuputada, millist. Näitasin oma memeleksikonist vennale seda pilti ja ta ütles kohe, et see on chubby bubbles girl!! Ei suutnud seda sinnapaika jätta ja otsustasin photoshoppida väikse pildipopurrii. I find it rather amusing:DD

Meil kodus miniremondike ka tehtud. Elutuba sai uue kuue:D Enda peal viisin ka väikse muutuse läbi.. värvisin juuksed tumedaks ja lõikasin lühikeseks. Kui esmaspäeval trenni andsin, siis 2 tüdrukut mu järgmisest trennist tulid natuke varem kohale ja kui mind nägid, jäid mõlemad ukse peale suu ammuli vahtima. Siis tulid aeglaselt mu suunas ja küsisid "midaaa sa tegiiid?". Ennem olevat parem olnud:DD Tegelikult olen igasuguseid arvamusi saanud selle kohta..õnneks ka positiivseid, huuuh :D Nüüd aga jätkan viktoriinikese koostamisega homseks, otsin korralikud pähklikesed(!!) välja ;)

byebye juuksekesed

wähhähäähää