Love is swinging in the air tonight

Alustasin tänast päeva mõnusa lihasvaluga, mis mu käsi kiusab. Süüdlaseks on eile esmakordselt äraproovitud postitantsutrenn, millest ma nüüd totaalselt vaimustuses olen! See nõuab ikka korralikku lihaskontrolli ja jõudu!! Ja lisaks kõigele peaksid liigutused ka ilusad ja graatsilised välja nägema- ma küll üritasin, aga osade trikkide sooritamisel meenutasin pigem konnapoissi :) Ja mis veel vinge on, et soojenduse ajal tegime palju samu soojendusharjutusi, mida ma enne sulkatrennikest teen, ja samad lihased nõuavad tugevust, mis sulgpalliski tähtsad. Näiteks sõrmed peavad tugevad olema, et jaksaks end selle posti otsas hoida.. ma jäin selles vallas natuke lahjaks. Kui proovisime tagurpidi postile saada, siis ma lükkasin iga kord endale liiga suure hoo sisse, nii et post pöörles, mis minu jaoks tundus meeletu kiirusega, ja ma ei suutnud pea alaspidi olles midagi kaunist seal korda saata. Aga nii vinge oli vaadata, kuidas mõned osavamad pliksid ja treener! seal posti otsas igast lahedaid asju korda saatsid.

Täna aga minek Chase and Statusele. Ma eriline fänn pole, aga loodan, et tõmbab käima ikka :DD Ja sellele teeme sooja väikse suusaringi ja browniedega :) Toodles!

Do you come from a land down under?

Tervitused! Kirjutan väsinu ja õnnelikuna üle pika aja siia jällegi paar rida. Eelmine postitus tuli vähe huvitavam, kui muidu, kuna tüvz üritas imiteerida minu uudisteteatamise viisi, mis tuli temal ka üsna hästi välja, copydes fragmente mu lausetest ja lisades aegajalt ka mõne ülepingutuse :DD Niisiis, jõudsin just koju nädalavahetuselt Tartust, mis lõppes ülipositiivselt väikese valusa kõrvalmaiguga, milleks oli napp kaotus kolmanda koha mängul naispaaris meistrivõistlustel.. Enne kui sellesse teemasse laskun, räägiks mõne sõna eelmisest nv'st, mille veetsime Lätis võisteldamas. Sealt tuli valus 5. koht. Ainus mäng, kus oleks saanud higi lahti, näitasin ma endapoolset taset. Ütleks, et stabiilsus - suur ümmargune 0. Aga üritus ise lahe, polnud väga kaua väljamaal võistlustel käinud.
Nüüd siis EMV (Eesti Meistrivõistlused (kel arusaamatuks jäi:))). Esimest korda minu tiitlivõistluste ajaloos  soosis tabel meie edasipääsu. Need aastad, kus olen alati tahtnud, et hästi mängiks ja võidud tuleks, on tabelid olnud masendavad. Ja nüüd, kus ma olen mänginud terve hooaja peale vist 3 võistlust, olnud just naasenud väljakule pärast paarikuist audisolemist, ja pannes end võistlustele kirja täiesti ootusteta, saime vastaseks kõige mängitavama paari. Siit ka järeldus/soovitus - take it easy. Ja ojjj, nii on hea mängida- underdogina. Poolfinaal läks küll aia taha, aga kolmanda koha mäng oli üllatavalt pingeline. Päeva viimane ja pikim mäng lõppes kolmandas geimis skooriga 24-22, mille lõpetasin mina kauni võrkulöögiga peaaegu ideaalse mahalöömise koha pealt. Füüsilise vormi taset näitasid aga meie tulipunased näod, mis ahmisid õhku, nagu poleks 3 päeva hingata saanud. Kuid rahulolu on siiski suur ja tunne hea!! Ei jõuda järgmist võistlust ära oodata, et oma fantastilise paarilisega taas end tühjaks joosta saaks :D Ja kuna mu segapaariline Juri pakkis asjad suurdemerekonteinerisse ja saatis need üle ookeani Californiasse, olen ma uue paarilise otsinguil. Praeguks aga lõpetan, sest lebotamisesoov on suur. Over and out :)