Good morning, Vietnam! Ma kirjutasin sada aastat tagasi teksti valmis, aga ei jakanud vist postitamise nupule vajutada :)
..Puhkus käib täiel rinnal- kooliga sai home run tehtud, treeneritöö on suvepuhkusel. Terve maikuu oli väga kooline, viimased kt'd, eksamid, asjad, särgid värgid, lõputöö.. Valisin kunagi ammu oma töö teemaks toortoitluse ja põhiline küsimus oli muidugi, et kas ma ise praktiseerin ka seda. Vastus on ei, sest melissal pole nii palju tahtejõudu ja tahet ka, sest ma ei leia, et see oleks mulle sobiv :D Kui töö kirjutamise korralikult ette võtsin, siis oli see mu jaoks nii huvitav. Üldse kaldun ma ikka rohkem sinna toitumise poolele, mitte toidutööstuse. Kui töö jaoks näidismenüüd koostasin, siis tekkis tahtmine ise ka neid roogasid proovida. Eurovisiooni ajaks valmistasin siis tooršokolaadi koogikese, mis oli so goood ja so tervislikest komponentidest- ei midagi töödeldut. See ongi toortoitluse põhiolemus, et toit on töötlemata ja kuumutamata üle 40 kraadi. Aga kujuta ette, et päevast päeva niimoodi toituda.. minu arust liiga ekstreemne ja kombineeritud menüü on ikka parim :D Selle töö kirjutamise käigus aga muutus mu toitumine tohutult. Hakkasin kõvasti rohkem hindama "toortoitu" ja kaasasin seda oma menüüsse palju rohkem. Nii et selle töö kirjutamisest saadud kasutegur oli minu jaoks väga suur!!

Kogu selle lõputöötralli tõttu jäi aga trenn nii unarusse :( Poolteist nädalat ei teinud ma mitte midagi.. upsii. Nüüd üritan jälle hobuse selga saada, et juuli alguses toimuval suveuniversiaadil total failure ei oleks:D:D Jooksmisega olen eriti sõbrunenud. Eriti veel, kui hommikuti käib siuke puurimine siin majafassaadil, et pole üldse raske suure jooksuga põgeneda selle lärmi seest :D!!

Pidin osa võtma Rakvere ööjooksust ja jooksma oma elu esimese poolmaratoni, aga jamade asjaolude kokkulangemise tõttu jäi see ära. Kurvastus oli suur. Nüüd käin agaralt jooksmas, et SEB Tallinna maratonil see nali ära teha ikka ja et saaks järgmiseks eesmärgiks püstitada täismaratoni.. (kas võib olla, et see on naerukoht? loodetavasti mitte :D)

Nii, mis veel.. mai lõpus leidis aset GP-finaal Super Karikas, kust me Timbaga jäime oi nii napilt välja. Põhjuseks see, et üks B-liiga paar oli igal võistlusel punkte saanud noppida ja nende GP edetabelikoht oli seetõttu kõrgem, kui meil. Naispaar oli aga kahel osavõistlusel ära jäänud osavõtjate nappuse tõttu ja meil polnudki võimalust punkte saada. See oli muidugi suureks pettumuseks ja korraldajatel peaks olema mõtlemisainet selliste juhtumiste üle. Mängijate suhtes ütleks, et aus see pole :)

Sellega sai siis kokku võetud maikuu.. küllap juulis teen kokkuvõtte juunist ka :DD

Can we go back and freeze the moment

EUROVISIOON! Mul oli niii palju mõtteid, mida kirja panna peale selle aasta suursündmust, aga polnud aega, et seda kohe ellu viia. Nüüd pooled meelest läinud:D Ma võin öelda, et mu eurokavaimustus on suurem, kui kunagi varem. Mulle on tegelikult see uuem formaat (poolfinaalidega) üha enam meeldima hakanud. Finaalis on kõik laulud enam-vähem tegijad ja juramad jäävad ukse taha, kus nad rahus olla saavad kedagi häirimata :) Ja laulud hakkavad ikkagi rohkem sümpatiseerima, kui neid mitu korda kuuldud on. See on ka põhjus, miks ma kunagi Itaalia laulu ei tea enne finaali, aga pärast avastan, et super- nagu see aasta. Sellest sai üks mu lemmik nüüd, see mees oma ülikonnakeses ja ülimalt mõnus laul.. killer kombinatsioon :DD

Nii kui show läbi sai, muutusin ma veidi kurvaks. Pühapäeva hommik oli vabszsjeee nukker, eurojärgne kass tuli peale, leevendasin seda aga etvst korduse vaatamisega :D Aga varsti (väga varsti) algab jälle kogu see trall, seekord vast isegi varem, kui muidu ;) Võiduloo kohta pole midagi põnevat öelda, hea laul, pidigi võitma. Aga tundub, et uus viis endale võidu kindlustamiseks on jalavarjud lavale kaasavõtmata jätta, vähemalt skandinaavlaste puhul töötab. Ja kuna ajalugu korduma kipub paljajalu võitmiste puhul, siis ehk peab paika ka see, et enne Eesti võidukat osavõttu 2001 aastal oli võitjaks kallis armas Taanike, ja järgmine aasta peaks seetõttu ka meile edukas tulema!!! :D Veel üks märkimisväärne tähelepanek on see, et azerid liitusid eurokarusselliga 2008 aastal ja sellele järgnevast aastast alates pole nad kunagi top 5'st välja jäänud. Mis imevalemite järgi nad seal laule kirjutavad??? Ei imesta tegelt kui varsti jälle Bakuusse sõita saab. Rootslased said aga fantastilise showga hakkama, viimaste aastate(kui mitte üldse) kindel parim! EBU feik-spokesperson Lynda Woodruff oli megakoomiline tegelane :D Ja mõned naljad olid küll väga julged, aga tähelepanu vaja ju saada :D Aga lavakujundus oli väääga sarnane 2002 aastal meie kodumaal toimunud eurovisiooni lavaga, samamoodi väikese kaarekesega läks ettepoole lavapikendus :) Eesti on nii inspireeriv :D

Üritasin leida eelmisele ja sellele postitusele eurolaulude sõnade seast vingeid pealkirju AGA EI OLE VÕIMALIK :D:D Selles suhtes on ikka lüürika poolest laulud kehvapoolsemad. but i still luv u all my dear songziz. (okei nüüd leidsin normid sõnad.. azerid. jälle. geeniused noh)

Kadri üligeniaalsuse tipp kollaažike :D

TACK SO MYCKET, MALMÖ!

Waiting for the bitter pill

Nii mõnus on praegu rahulikult lõputöö kallal toimetada, kui muid suuri tähtsaid kohustusi pole. Ops mulle just meenus, et pean täna trenni minema andma (:D). Kuid vahepeal oli küll totaalne hullumaja- olin jätnud paljud asjad viimasele hetkele, nagu meil kõigil kombeks ju, ja pigistasin endast võimalikult palju tahtejõudu välja, et need asjad ära teha. Praegu ootan veel ühe eksami tulemust ja siis on vaid home run vaja ära teha. Varsti peakski kätte jõudma aeg, kui mu suurimaks probleemiks on lõpukingade leidmine :)
Mõtlesin kirjutada veidi sellest, mis toimunud on, kuid praegu on mul peas ainult Eurovisioon ja miski muu ei tule meelde :D:D Okei nii, ajutrenn.. Tartu. Paar nädalat tagasi toimus seal ilmselt minu hooaja viimane võistlus Paarissuled, kus mängisime Lauraga päris okeilt.. ei midagi hiilgavat, aga ka ei midagi katastroofilist. Jube palavus oli lõpuks saalis, väljas oli just soojaks läinud ja oligi väike meeldetuletus sellest, millised suvised treeningud välja nägema hakkavad.. rasked selles kuumuses :D Mul oli kindel plaan jääda sinna ka praznikule, aga tuju läks veidi juraks ja kaalusin kojuminemise mõtteid. Aga siis tegime megavinge plaani Greteli ja Siimuga, et käime söömas, siis külastame korraks afteka kohti ning siis paneme Tallinna poole ajama. Greteli, kui autojuhi, õnnetuseks ei arvanud me, et õhtu nii pikaks kujuneb, ja et me alles kell 3 öösel pealinna poole stardime :)
FBs ringi tuulates leidsin ühest väga bittersweet momendist pildi.. nimelt meistrikatelt on jäädvustatud minu sellele löögile eelnev hetk, mis kaotas meile naispaari pronksmedali :D

Möödunud nädalavahetusel käisin taaskord treeneriametit õppimas, aga pean tunnistama, et suure osa koolitusest polnud ma kohal. Laupäeval tuli jube tahtmine jooksma minna ja siis lahkusin poole pealt. Vaja ju poolmaratoniks natukenegi trenni teha, muidu on ööjooksul veidi hapu seis. Pühapäeval olin ühe loengu kohal ja siis põrutasin Viimsisse, kus Viimsi valla meistrivõistluste raames viisin pisidele läbi sulgpallipärase võistluse. Tegime seal igast pulli: hüppasime, viskasime palle lähedale ja kaugele ja kõrgele, toksisime, kargasime jaa nii edasiii. Nendega on niiiiiiiiii lõbus, et ma saan alati sellise positiivsuse süsti Viimsis käimisest :) Super punt lapsi!! Aga pühapäeval oli ka emadepäev. Kui sõitsin Tondilt linna, siis ma ei tea, kas see oli emadepäeva puhul või ongi nii vahva bussijuht, aga igatahes soovis ta igas peatuses mahaminejatele kas head päeva või kõike paremat! See tõi ka ikka naeratuse näole, et on inimesi, kes väikeste asjadega tahavad teistel tuju tõsta. Tulingi siis koju lillede ja maiustustega ja tähistasime emadepäeva õppimisega :D

 

Nüüd aga eurovisioooon! Eilne poolik oli ka päris hea. Final tuleb eriti vinge, sest pea et kõik edasisaanud laulud on kuulatavad :D Vaatasime üle pikapika aja TERVE perega koos eurokat, tavaliselt on empsu alati kõrvaltoas poole silmaga vaadanud, aga nüüd olime ühtsel eurovisioonifrondil. Emme suust tulid täiega head kommentaarid (kärbešam:) ), nii naljakas oli. Ja chatis rebisid Ants ja Luts ka kildu, nii et nalja oli nabani :D Mu lemmik oli vist see tomatinaine :D:D Mu arust oli head saaki küll, Armeenia d'Artagnan meeldis mulle ja Iisrael ka, kes küll edasi ei saanud. Azerite koreograafia oli megalahe!! Ja Ungari kärbešam oli naljakas, aga mõjus meeldivalt. No ja nagu ikka, panin kirja, kes edasi saavad. Tagant järele vaadates, mõtlen et tobujuss ikka, et Rumeenia ooperikleidigameest edasijõudnute hulka ei arvanud.. Järgmine aasta saan uuesti proovida perfect score saamiseks.. nüüd ootame homset õhtut. MA OLEN NII ÄREVIL :D:D nagu laps jõuluõhtul, aga ei, ma olen nagu melissa eurovisioonipäeval :)

Iga lõpp ei ole muud kui algus uus

Enne magamaminekut mõtlesin, et teeks väikse postituse eilse show kohta, just cuz now i can. Megakiire koolinädalaga sai ühele poole ja nüüd saab keskenduda lõputööle ja muidu elule!! Neile, kes veel kuulnud pole (minu poolt siis küll kohene mahakandmisele saatmine), siis Brigit laulab ka laupäeval Euroopa lemmikul lauluvõistlusel, juheiiii! Mu arvamus sellest laulust oli alguses so-so, aga iga kuulmisega hakkas aina rohkem ja rohkem meeldima. See on nii catchy ja eesti keel on ikka nii ilus. Ja avastasin, et selle laulu sõnad on niiii armsad ja tuge andvad, kui peaks kurb hetk tekkima. Eilse võistluse edenedes polnud Melissa meelel väiksematki kahtlust, et poolfinaali katsumus saab alistatud ja edasipääs finaali tagatud. Aga mu rõõmupurse oli siiski üsna suur, kui neljandana ilmus ekraanile eesti lipuvärvides liblikake ja hõigati Estoniat. Lõpuks ometi oleme tagasi eurokarussellil ja finaali vaatamine on kohe hoopis teise tundega :)
Tavaliselt oleme issiga alati poolfinaalides tõsiselt(:D) arutanud ja ennustanud, kes on 10 edasipääsejat, aga eile õhtul olin omapäi, sest dada seilas seitset merd ja vennaraasuke väga palju sellesse tegevusse ei panustanud. Panin oma nimekirja kokku, kuid viimasel hetkel ei suutnud viimast riiki valida ja panin kirja 2 valikut- Hollandi (kes oleks pidanud olema kindlasti mu nimekirjas sees..) ja migni piffi (okei, see oli Sloveenia). Aga siis läkski trall lahti ja esimesena hüüti Leedu, kes mu nimekirjast kaugele välja jäi. Ülejäänud riikidega panin täitsa kümnesse, olgu, üheksasse, kui täpne olla. Homme saan oma ennustuskompanjooni tagasi, aga laevake põhjustab väikese hilinemise, nii et alustama pean siiski üksinda.
Kui aga rääkida eilsest showst, siis minu arust oli see super hästi orgunnitud. Õhtujuht mõjus ülimeeldivalt, mis tihtipeale kõigil ei ole õnnestunud. Ta rääkis nii hästi ja kuulatavalt inglise keelt, mis, jällegi, kõigil õhtujuhtidel õnnestunud pole. Need vaheklipid olid ka head, väga maitsekad :D:D Ja muidugi see lõpus olev interval act, virmaliste-teemaline tantsuke, mis paelus igat tantsu- ja muusikahuvilist. Kui lasti viie suurriigi pluss võidumaa Rootsi laule, siis tekitas rotsade laul minus sellise eufooria (mhmh). Mucho mucho gusta!!! Aga veel korra tahaksin mainida Ukraina laulu, mis mulle ka sümpatiseerib. Ja Taani on mõnus, mulle meeldib tüdruku laulumaneer, ta on praegu üks põhifavoriite kah. Aga üks naljanumber, mis märkimist vajab, on Montenegro dubikas laul, mis niii paljudele peale läheb, oeh.. :D Eniveiz, oli päris hea poolfinaal, õnneks mitte liiga hea ja Eesti võitles ikkagi omale koha lõppkontserdile välja. Homme jälle!! :)

Lisan küll mitte euroteemalise video, aga siiski muusika- Evolution Of Music - Pentatonix THIS IS AWESOME!!

The way you stole my attention was flat out burglary

Möödunud nädal oli väga sulgpalline. Võib lausa väita, et terve see kuu on olnud sulgpallirohke. Ammu pole olnud sellist tava, et treeningute tarvis külastaks väljakut 4 korda nädalas, aga nüüd olen leidnud sobiva lahenduse, mis võimaldab nii tihti sulkat teha :D Ja väike change of scenery on ka ülimõnus- kalevis meeldib mulle veel eriti käia. Laupäeval sai taaskord läbi põigatud heade mõtete linnast Tartust, et seal veidi väljakul madistada. Super Karikale kvalifikatseerumise jaoks mängisid see võistlus Vahur ja Grete segapaari ja me tegime väikse switcharoo, mis viis meid Karliga kokku mängima. Mulle nii meeldis. Me küll mignit suurt upseti tabelites ei tekitanud, aga head mängud olid ja super vinksvonks oli mängida ;) Naispaar läks ka nii nagu ta läks, aga ma tundsin puhast rõõmu mängides ja see tunne oli eelmine aasta mul vahepeal täitsa ära kadunud. Ja Tartus on alati niiii tore, et mul pole sõnu seda kirjeldamaks. Loomulikult on selles süüdi inimesed, kes kokku kogunevad. Tagasiteel külastasime Karli ja Vahuriga ka minus suurt vaimustust tekitanud Põhjakat. Sealt saab ikka vapustava maitseelamuse osaliseks!! Ja me kaunistasime ka menüüdel ilutsevaid lumememmesid erinevate värvidega (ehk lasime värvipliiatsid töösse), mis eelmine kord tegemata jäi :D Õhtul tegime Janeti ja Melissaga pisikese klubitiiru võõraks jäänud Privés. Enne minekut õnnestus mul mu peotelefon katki teha ja siis ärandasin empsult enda vana kallikese telefoni, kellega on armsad mälestused, aga millega nüüd enam küll hakkama ei saaks :D Õhtu venis mu jaoks veidi liiga pikaks, kuna olin täitsa väsinud, aga tantsõvaajetida oli siiski vahva. Nüüd jätkame kooliasjadega ja teeme trenni!

näpud püsti

Move, like the groove's taking over you

Eelmine nädalavahetus täiendasin end taaskord spordi üldainete vallas. Trenxude 2. astme koolituse avapauk. Esimesel päeval olin küll väga tubli kooli(tuse)jüts- konspekteerisin ja kuulasin hoolega. Samas oli nende teemade jälgimine üsna lihtne, kuna paljut olin juba koolis võtnud ka, toitumine ja ainevahetus jnejne. Peale seda liikusin (MK) juurde, kus olid ootamas Niina vennanaine Saša koos oma hüperenergilise poja Daniiliga, kellel õnnestus vist MK põrand laitmatult puhtaks nühkida valgete patjadega :D Saša oli öelnud ninzule, et võib meile soengud teha.. nimelt oli meil plaanis öist pealinna külastada. Kui sinna jõudsin, siis oli juuksuritoolis MK, kellele tehti nii vinge punutis! Mina sain seeaeg oma uue sõbraga tutvuda , tõsi, väga me suhelda ei osanud keelebarjääri tõttu, aga ma kasutasin oma šarmi ja võlusin Daniili lollakate nägude ja padjasõjaga :D:D Nii lahe poisiklutt ja nii stiilselt riides- vanemad oskavad poissi riietada. Siis oli aga minu kord istet võtta ja oodata tulemust. Saša tegi ühe patsi.. ei meeldinud talle- harutas lahti. Tegi teise patsi- still no, alustame jälle nullist. Siis lõpuks ta loobus minu juhisest lihtsalt midagi küljele punuda ja sättis mu juuksed sellisesse ekstravangantsusesse, mida mu kiharad polnud varem tundnud! Niiii vinge soeng ja nüüd ma tean ka, kelle juures ma oma lõpusoengu teha lasen :)
Peagi ronisime oma uhkete juukseseadetistega linna ja istusime neljakesi (TÜVI KA) maha pätus, kus tutvustasime ninnule vana tallinna shote :D Niina nägu oli nii kibe, nagu ta oleks ei tea, mis koledust näost sisse ajanud. Meiega liitus ka Madis, kes oli oma issi sünnipäevapidustustel manustanud omajagu alkohoolseid jooke:D Varsti liikusime edasi Noorusesse, kuhu ma küll väga tihti ei satu, aga kui, siis on seal alati möllenz. Sinna kogunes kokku veel igast karvaseid ja sulelisi, sõduripoiss Kassukas ja peagi sama tiitlit kandvad Kerdukas, Herksukas ja Robikas. Nii hea seltskond. Üldse ma viimasel ajal olen mõelnud, kui väga mul ikka sõpradega vedanud on, super inimesed ümbritsevad mind :) Aga jaa, vinge õhtu, Ninnu pani peale seda nohusena ( :( ) Inglismaale ajama, aga peagi on ta tagasi! Minul oli vaja aga hommikul taaskord Tondile tarku inimesi kuulama minna. Ajasin end maast lahti, lohistasin kohale (ok see kõlab inetult :D:D, tegelikult asi nii hull polnud), istusin ühe loengu seal ja siis sai laiskus/ väsimus minust võitu :(

Ühel päeval sattusin cherry lehele ja seal oli pakkumine rulluiskudele.. mõtlesin, et ohoo, päris vahva oleks üle pika aja jälle mööda teid vuhiseda pisikestel ratastel. Mõeldud - tehtud. Nüüd olen nii vaimustuses neist ja tänase üliilusa ilmaga tegimegi väikse testsõidu. Viimati olin ma rulluiskude omanik, kui mu jalanumber oli nii 6 numbrit väiksem, kui praegu, ja eks see andis ikka tunda ka :D Lõpuks olin juba täitsa julge, ja mis kõige tähtsam- käna ma ei käinud :)

Ja nüüd juba pea 2 nädalat olen püüdnud omale uut reketit leida. Mõtlesin, et võtaks veidi aja maha, sest ajuüledoos takistas mul otsust langetamast, kuid siis hoopiski tegin kiirotsuse ja jäin oma esialgse valiku, ilusa leemendavalt punase li-ningi kullakese, juurde. Ja täna Tartus @emu.ee hallis õnnistasin reketikese sisse. Ta oli väga tubli, tõi mulle ühe esikoha ja ka ühe hõbemedalikoha. Üle kahe ja poole aasta astusin uuesti ilma paariliseta väljakule-see oli väga võõras tunne, kui pole moraalset tuge kõrval:D Aga ma niiväga ootasin taaskord üksiku mängimist, ärevus oli suur ja tõesti mõnus oli mängida! Ja õnnestus ka piisavalt hästi, et enda kappi saada üks vinge üliõpilasmeistri pluusike. Naispaaris oli vaid 2 paari ja täna ei suutnud me Lauraga oma sõna maksma panna. Esimese geimi lõpp oli see-eest aga väga põnevust pakkuv ja ka väsimust.. :D Timba sai ka oma meistripluusikese siiski ja seda segapaaris! Õnne kõigile värsketele meistritele:D:D! Ja Tartut meeldib mulle alati külastada, nii armas koht, kuigi härra Kert, kes laupäeval mind nii lahkelt võõrustas, väidab vastupidist :D Olime mehed missioonil, aga väga kaugele mu keemiatehnika projektiga ikkagi ei jõudnud, ah, aega on. Ma jätsin endast ikka jälje ka maha.. mu ilmatutugev haare jättis aknad katteta ning tiris alla kardinakese :D Ja täna Tartust tagasisõites kiikasime Vahuriga läbi Mäos olevast Põhjakast, kus olid maaaaaaaaillma parimad toidud. Iga amps mu praetud räime roast oli kui tükike taevast!!! Nädalavahetus oligi supertore ja ilmselt järgmised 2 nvd tulevad samuti toredad, kuna Tartu on ka siis ajakavas :)

ma punapeedistun kiiresti :))))

 

Good evening, Europe.This is London calling

Enne ärasõitu Inglismaale oli nii palju rabistamist, et kõik vajalikud asjad õigeks tähtajaks tehtud saaks. Siis aga kodust väljuda, selle teadmisega, et next stop Niinas place, nii et kõik kohustused võib järgmiseks 5ks päevaks unustada, oli üks paganama mõnus tunne! Seekord oli sihtlennujaamaks vana ja tuttava Lutoni asemel hoopiski suurem Stansted, kus hetkelise coachipeatuse mitteleidmise paanikahoo käigus haarasin telefoni, et londonärilt juhiseid küsida, kuid lõpuks silte järgides jõudsin läbi labürintide siiski välja õige bussi järjekorda. Ja oi seal oli jahe! Mu palituvalik oli küll natuke nigel, aga enda õigustuseks võin öelda, et hilistel õhtutundidel ongi veidi jahedam. Niina tuli mulle Golders Greeni vastu ja taaasnägemise rõõm on suur!! Muljetasime ja muljetasime ja ei tahtnud kuidagi magama jääda, sest niii tore on ju muljetada. Aga õnneks oli hommik lähedal ja varajase äratuse järel saime taas plämama hakata (:D). Niina fixis meile mõnusaima hommikusöögi ja peale seda põrutasime linna peale. TutanhaamoniVäljakuTee metroopeatuses väljusime maa-alusest liiklusvõrgustikust ja külastasime muuhulgas ka The British Museumit, kuhu jõudmiseks tegime mitu ringi ühele tänavale peale. Seal imetlesime veidi vana-egiptimaa ja -kreeka eksponaate, mille detailsus oli tõesti hingemattev. Teine ekslemine leidiski aset muuseumis, kust me kuidagi väljapääsu üles ei leidnud, kuid peagi olime lumisel tänaval tagasi.. lund sadas!! :D

 

Ühe päeva (tegelikult võib öelda, et 2) sain Niina koolikohustuste tõttu ka üksinda poodlemiseks. Põrutasin Oxford Streetile ja tilbendasin mööda poode, kuni enam ei jaksanud. Laupäeval väljaminemismõtete elluviimiseks, hakkasime juba reede õhtul võimalusi otsima. Saatsin kunagisele Privvi residentDJ'le kirja küsides, kas ta järgmine õhtu kusagil mängib ka. Vastuseks sain igavese pinu küsimusi kus ja kes ja millal ning järgmise päeva õhtuks kinnituse, et Skinz sai meid oma sõbra klubi The Hill (mis asus MUSWELL hillis:D) listi. Kuidas saab keegi nii vastutulelik olla suvalise klubikülastaja vastu, niii meeldiv. Laupäev oli aga kõige toredam päev üldse! 12st saime liikvele, külastasime maailmakuulsat Camden Towni turgu, kust võib leida vist kõike, mida hing ihaldab. Meie hinged janulesid browniede järele- mõeldud, tehtud. Tasakaalustamiseks võtsin oma brownie kõrvale veel blondie kah :) Suhkruüledoos on hashtag sellele reisile muideks.. Ja Camdeni läbivaks teemaks oli muidugi vuntsikesed siin ja seal- meie keeli MOUSTACHA! Pidin lihtsalt omalegi ühe moustacha särgikese soetama. Sealt edasi jalutasime Regent's Parki ja hiljem selle ääres tänaval, mida kaunistasid imeilusad majad. Ilm oli täiesti fantastiline- soe, päikseline, peaaegu tuuletu.

Mu üheks sooviks oli üles otsida Laduree kohvikuke Covent Gardenis ja sealseid makroone mekkida- pistacchio oma oli küll vapustav. Siis veel jalutasime veidi ja veidi, kuni asutsime maailma suurimasse ämbrisse ja koliseme seal siiamaani. Nimelt olime 2 rumalat kanaaju ja mõistuse mittekasutamise tagajärjel ostsime omale SUURED portsud frozen yoghurtit, mille eest maksime valusat hinda ja lõpetasime suure brainfreeze' ja külmatundega. Lõpuks vedasid end linna ka suurimad laiskloomad Tim ja Henry, kellega pidime juba päeval kokku saama, aga kohtumine leidis aset alles kell 8 õhtul :D. Linn oli selleks ajaks juba maha rahunenud ja otsisime rahulikus, ent siiski külmas Londonis maandumispaika, kus teed juua ja juttu puhuda. Pubi, mille lõpuks leidsime, meile teed ei serveerinud, see-eest aga sooja kraanivett laimiga saime küll. Ja hakkaski kätte jõudma aeg kodu poole liikuda meil, kes me plaanisime kluubi minna. Aga ei mellar ega ninnur ei olnud sellest ideest enam niiväga vaimustuses ja otsustasime poistega Victoriasse ilusaid autosid piiluma minna. Kes imetles autosid.. kes luuras majade akendest sisse ja imetles interjööri.. (see oli niina:D:D) Aga tegelikult paistsid akendest ikka sigailusad toad, vähemalt nii paljudel, kel tuli põles- mõnedel üksikutel. Olgem mureta, 7 aasta pärast on Timil ka seal korter, siis ei pea enam öösiti luuramas käima :) Ja saigi meie 12-tunnine retk lõpule. Võtsime veel metroosõiduks jaamas burxid ja nosisime mõnuga. Uni tuli ojjjj kui maitsev (sama maitsev peaaegu kui Reese's).

 Viimane päev Londonis meie mõlema jaoks, sest kojureisi saime ninziga koos ette võtta! Mind pagendati shoppama, sest ninx läks basseini hüplema ja hiljem kooli asjatama. Teel Brent Crossi, mis asus väga lähedal, möödusin ühest M&Si fliisiga naiskast. Kuna mul on alati olnud probleeme sellelt teelt mahasaamisega, et ostukeskusesse sisse pääseda, ringitasin seal, nagu alati, ja see naine jõudis otseteede tundmisega minust ette. Möödusin temat uuesti just sissepääsu ees, only to find out, et keskus polnud avatudki. Tundsin ta pilku endal ja tahtsin ruttu ära saada sealt, sest kartsin, et äkki on pühapäeviti see suletud :( Läksin uurisin teisi sissepääse ja rahvas vaikselt kogunes. Kell 11 alles avati see monstrumehitis, kui poed tehti kell 12 lahti.. ja mina olin platsis enne 11 :D Leidsin tegevust ja peagi naasesin esialgsesse sihtpunkti ja kulutasin veidi krõbisevat ka seal. Lõpuks oli kõht juba nii tühi, et vajasin ergutust ja läksin marks&sepnceri toidupoodi, et oma tavapärane shopingulõuna võtta- kummikommid. Valisin omale kassa, kus polnud peaaegu üldse järjekorda ja ennäe imet! sama tädike istus seal letis, kellest hommikul ohtralt möödakõnde tegin :D Päeva viisime õhtale skipbot ja hiina turakat mängides, kaardipõrgu missugune ja 3-tunnise unega asusime teele lennujaama. See oli üks plämarohke õhtu ja öö, eriti pidid seda plära kannatama bussis magadasoovijad ja lennukireisijad. Taxfree poes sõbrunesime Sri Lankalt pärit müüjaga, kelle päritolu niina teise pakkumisega ära arvas, esimene pakkumine oli MIDDLE EAST:D:D:D Aga tagasilend oli ka maruvahva- ninnu magas sall üle prillide tõmmatult :D Aga nagu alati, oli lõputult lõbus ja tore aega veeta niinu seltsis!! :)