Good evening, Europe.This is London calling

Enne ärasõitu Inglismaale oli nii palju rabistamist, et kõik vajalikud asjad õigeks tähtajaks tehtud saaks. Siis aga kodust väljuda, selle teadmisega, et next stop Niinas place, nii et kõik kohustused võib järgmiseks 5ks päevaks unustada, oli üks paganama mõnus tunne! Seekord oli sihtlennujaamaks vana ja tuttava Lutoni asemel hoopiski suurem Stansted, kus hetkelise coachipeatuse mitteleidmise paanikahoo käigus haarasin telefoni, et londonärilt juhiseid küsida, kuid lõpuks silte järgides jõudsin läbi labürintide siiski välja õige bussi järjekorda. Ja oi seal oli jahe! Mu palituvalik oli küll natuke nigel, aga enda õigustuseks võin öelda, et hilistel õhtutundidel ongi veidi jahedam. Niina tuli mulle Golders Greeni vastu ja taaasnägemise rõõm on suur!! Muljetasime ja muljetasime ja ei tahtnud kuidagi magama jääda, sest niii tore on ju muljetada. Aga õnneks oli hommik lähedal ja varajase äratuse järel saime taas plämama hakata (:D). Niina fixis meile mõnusaima hommikusöögi ja peale seda põrutasime linna peale. TutanhaamoniVäljakuTee metroopeatuses väljusime maa-alusest liiklusvõrgustikust ja külastasime muuhulgas ka The British Museumit, kuhu jõudmiseks tegime mitu ringi ühele tänavale peale. Seal imetlesime veidi vana-egiptimaa ja -kreeka eksponaate, mille detailsus oli tõesti hingemattev. Teine ekslemine leidiski aset muuseumis, kust me kuidagi väljapääsu üles ei leidnud, kuid peagi olime lumisel tänaval tagasi.. lund sadas!! :D

 

Ühe päeva (tegelikult võib öelda, et 2) sain Niina koolikohustuste tõttu ka üksinda poodlemiseks. Põrutasin Oxford Streetile ja tilbendasin mööda poode, kuni enam ei jaksanud. Laupäeval väljaminemismõtete elluviimiseks, hakkasime juba reede õhtul võimalusi otsima. Saatsin kunagisele Privvi residentDJ'le kirja küsides, kas ta järgmine õhtu kusagil mängib ka. Vastuseks sain igavese pinu küsimusi kus ja kes ja millal ning järgmise päeva õhtuks kinnituse, et Skinz sai meid oma sõbra klubi The Hill (mis asus MUSWELL hillis:D) listi. Kuidas saab keegi nii vastutulelik olla suvalise klubikülastaja vastu, niii meeldiv. Laupäev oli aga kõige toredam päev üldse! 12st saime liikvele, külastasime maailmakuulsat Camden Towni turgu, kust võib leida vist kõike, mida hing ihaldab. Meie hinged janulesid browniede järele- mõeldud, tehtud. Tasakaalustamiseks võtsin oma brownie kõrvale veel blondie kah :) Suhkruüledoos on hashtag sellele reisile muideks.. Ja Camdeni läbivaks teemaks oli muidugi vuntsikesed siin ja seal- meie keeli MOUSTACHA! Pidin lihtsalt omalegi ühe moustacha särgikese soetama. Sealt edasi jalutasime Regent's Parki ja hiljem selle ääres tänaval, mida kaunistasid imeilusad majad. Ilm oli täiesti fantastiline- soe, päikseline, peaaegu tuuletu.

Mu üheks sooviks oli üles otsida Laduree kohvikuke Covent Gardenis ja sealseid makroone mekkida- pistacchio oma oli küll vapustav. Siis veel jalutasime veidi ja veidi, kuni asutsime maailma suurimasse ämbrisse ja koliseme seal siiamaani. Nimelt olime 2 rumalat kanaaju ja mõistuse mittekasutamise tagajärjel ostsime omale SUURED portsud frozen yoghurtit, mille eest maksime valusat hinda ja lõpetasime suure brainfreeze' ja külmatundega. Lõpuks vedasid end linna ka suurimad laiskloomad Tim ja Henry, kellega pidime juba päeval kokku saama, aga kohtumine leidis aset alles kell 8 õhtul :D. Linn oli selleks ajaks juba maha rahunenud ja otsisime rahulikus, ent siiski külmas Londonis maandumispaika, kus teed juua ja juttu puhuda. Pubi, mille lõpuks leidsime, meile teed ei serveerinud, see-eest aga sooja kraanivett laimiga saime küll. Ja hakkaski kätte jõudma aeg kodu poole liikuda meil, kes me plaanisime kluubi minna. Aga ei mellar ega ninnur ei olnud sellest ideest enam niiväga vaimustuses ja otsustasime poistega Victoriasse ilusaid autosid piiluma minna. Kes imetles autosid.. kes luuras majade akendest sisse ja imetles interjööri.. (see oli niina:D:D) Aga tegelikult paistsid akendest ikka sigailusad toad, vähemalt nii paljudel, kel tuli põles- mõnedel üksikutel. Olgem mureta, 7 aasta pärast on Timil ka seal korter, siis ei pea enam öösiti luuramas käima :) Ja saigi meie 12-tunnine retk lõpule. Võtsime veel metroosõiduks jaamas burxid ja nosisime mõnuga. Uni tuli ojjjj kui maitsev (sama maitsev peaaegu kui Reese's).

 Viimane päev Londonis meie mõlema jaoks, sest kojureisi saime ninziga koos ette võtta! Mind pagendati shoppama, sest ninx läks basseini hüplema ja hiljem kooli asjatama. Teel Brent Crossi, mis asus väga lähedal, möödusin ühest M&Si fliisiga naiskast. Kuna mul on alati olnud probleeme sellelt teelt mahasaamisega, et ostukeskusesse sisse pääseda, ringitasin seal, nagu alati, ja see naine jõudis otseteede tundmisega minust ette. Möödusin temat uuesti just sissepääsu ees, only to find out, et keskus polnud avatudki. Tundsin ta pilku endal ja tahtsin ruttu ära saada sealt, sest kartsin, et äkki on pühapäeviti see suletud :( Läksin uurisin teisi sissepääse ja rahvas vaikselt kogunes. Kell 11 alles avati see monstrumehitis, kui poed tehti kell 12 lahti.. ja mina olin platsis enne 11 :D Leidsin tegevust ja peagi naasesin esialgsesse sihtpunkti ja kulutasin veidi krõbisevat ka seal. Lõpuks oli kõht juba nii tühi, et vajasin ergutust ja läksin marks&sepnceri toidupoodi, et oma tavapärane shopingulõuna võtta- kummikommid. Valisin omale kassa, kus polnud peaaegu üldse järjekorda ja ennäe imet! sama tädike istus seal letis, kellest hommikul ohtralt möödakõnde tegin :D Päeva viisime õhtale skipbot ja hiina turakat mängides, kaardipõrgu missugune ja 3-tunnise unega asusime teele lennujaama. See oli üks plämarohke õhtu ja öö, eriti pidid seda plära kannatama bussis magadasoovijad ja lennukireisijad. Taxfree poes sõbrunesime Sri Lankalt pärit müüjaga, kelle päritolu niina teise pakkumisega ära arvas, esimene pakkumine oli MIDDLE EAST:D:D:D Aga tagasilend oli ka maruvahva- ninnu magas sall üle prillide tõmmatult :D Aga nagu alati, oli lõputult lõbus ja tore aega veeta niinu seltsis!! :)