I don´t like it, I love it

Liiga kaua aega on möödas mu viimasest postitusest, püüan nüüd tasa teha selle. Püüdsime vahepeal käia sulkatamas, kuid 3l korral kahest õnnestus meil saali minna inimtühjal päeval. See tähendas, et saalis polnud ühtki hingelist, kes meile ukse avaks, kus aga peitus sulgpalliväljaku võtmeosa - võrk. Nõndasiis harrastasime mängida ilma võrguta. Abiks ikka :D Kuid irooniline on see, et seda ei juhtunud vaid ühel korral, vaid kahel. Oleme käinud ka teiste erasmuslastega mängimas, hopefully teeme väikse turniirikese ka, see oleks vinge!

Meile orgunniti väike bowlinguturniirike, kus pidi võtma 5stesse tiimidesse ja siis hävima funni. Muidugi jahusin ma terve nädal, kuidas minu tiim võidab, ent meil polnud veel täis tiim kooski. Võistlusest võttis osa 6 tiimi ja algul tegime soojendusringi. Meie soojendusring oli üsna kesine. Kõrvalrajal oli aga siuke imetiim, strike strike otsas ja üli vingelt panid nad. Me vaikseslt pusisime ja olime kergelt nördinud, sest ootasime enamat oma sooritusest. Christinaga olime eriti võidujanus. Jaa siis algas pihta õige mäng. Algul ei saanud vedama, lõpuks ei saanud pidama. Luis, Pedro ja Lisa, kõik viskasid jumala hästi. Ja meie team spirit oli võistluse parim osa, vähemalt oli meil fun. Kui siis teiste punktisummasid luurama läksime, nägime, et me juhime pisikese osaga.. ja visata oli veel 2 ringi. nonii, gentlemen, start your engines. Siis läks kaasaelamiseks ja hakkasin striketantsu tegema jaa believe it or not, kõik viskasid strike!!!!!! mõni lausa 2 (ok ma ei saanud päris strikega hakkama, aga siiski). Selle võidu tegi nii magusaks see, et soojendusringi ajal me sakkisime korralikult ja tõime oma A-game´ siis kui vaja oli :D

Ühel ööl järsku ründas Vianat orkaan, mille tulekust keegi ei teadnud. Keset ööd ärkasin akndapaneelide paukumise peale üles. Köögist tuli selline lärm, sest aknad olid lahti jäetud. Kogusin julgust, et minna aknaid sulgema, kui peagi vaikseks jäi. Mõtlesin, et okei, keegi läks sulges kõik, kuid siis algas trall jälle pihta. põmaki-põmaki. Läksin kööki just sel hetkel kui laua pealt lendas õlipudel pürandale, oh jess. Pidin siis õliloigu sees küünitama, et akent kinni panna ja hetk hiljem lendas teine aken lahti ja viskas nõuderestilt nõud põrandale. See oli straight out of a horror movie, kus peakolliks on mother nature. Sest meie residence on osa kirikust ja aia taga on surnuaed..hah. Lõpuks ronisin tagasi voodisse ja panin klapid pähe, sest ma ei suutnud uinuda mõttega, et äkki tuul lööb jälle mõne akna lahti ja paneelid hakkavad löökpilliorkestrit tegema. Tuul oli migni 43 m/s, väga ebameeldivalt vilises.

Käisin ka ühte turniiri mängimas Portost veidi lõunapool asuvas Espinho linnakeses. Siinsed inimesed on lihtsalt niii amazing toredad abivalmid!! Portost võttis üks treener mu auto peale. Võistlustel oli palju noori ja see polnud tugev turniir, kuid oli väga mõnus mängida ja tutvuda nii toredate inimestega. Ööbimiskoha sain ühe treeneri juures. Olin ta töötoas, mille sein oli kaetud allkirjastatud sulgpallurite särkidega..väike trophywall. Huvitav :D Lõpuks oli vaja mul jõuda bussi peale Portos ja Jorge, treener, kellega alguseski Espinhosse sain, ootas kuni ma oma viimase mängu ära mängin. Ja lõpuks 9 ajal saime minema, ning mul oli 20 minutit, et bussile jõuda, kuigi vahemaa läbimiseks oleks tavakiirusel kulunud rohkemrohkem. Kuid pedaali sai vajutatud ja nägin seda kuulsat portugali sõidustiili, millest kuulnud olin. Tõesti, nad ei kasuta suunatulesid, jumala suvalt triivivad ühelt rajalt teisele. Ja, et ma oma bussile jõuaks, tegi Jorge seda veel lisakiirusega :D See oli nii südantsoojendav nädalavahetus :)

Ja siiiis oli käes 1. aprill!! Eelmisel õhtul hakkasime šarkaga plaane tegema, see oli liiga läbinähtav, sest istusime köögis kõigiga koos ja itsitasime omaette, sest kirjutasime teineteisele feissis oma geniaalsetest ideedest. Keset ööd panime äratused ja tõusime, et ettevalmistusi teha. Peitsin köögist nõud ära, tassisime toole teiste uste ette (järgmine päev oli cleaning, nii et koristajatädid polnud väga õnnelikud) ja meie kullanali - teipisime Christina ukse vetsupaberiga kinni. Hommikul panime maja täis plakateid Pooping contesti kohta ja nalja oli nabani.

Lihavõttepühade ajal saime Lisa ja Christinaga külastada Pedro ristiema kodu, kus suur pere oli kokku kogunenud, et tähistada easterit. Portugalis oli vanasti traditsioon, et pastor käis majast majja ja õnnistas maja, kuid nüüd tehakse seda vaid väiksemates kogukondades ja külades. Perre nimeline küla, kus me käisime austab seda traditsiooni. Niisiis tuli pastor koos uue pastorihakatisega, nad õnnistasid maja püha veega ja käisid kõigi juures neile boa Pascoa´t soovimas ja siis tuli jeesuse ristikest kissida. Pedro rääkis, kuidas vaid vanemad inimesed päriselt oma suuga risti puudutavad ja et nooremad vaid imiteerivad musi. Ma tahtsin ka badasss olla ja tegin päris musi jeesusele.. hügieenialarm??? nääää :D Tahtsin pastorist salaja pilti teha aga ta vaatas kaamerasse liiga õigel hetkel. Ja mu musi pilt ka väga ei õnnestunud.
Pühadelaud oli kaetud kõige hea ja paremaga. Tõesti nii rikkaliku pühadelauda polnud ma varem näinud. JA seal oli vist 6 erinevat kooki, mida mina otseloomulikult proovima pidi. Kui mainisin siis korra, et tahaks piima ja Pedro mulle klaasikese tõi, siis naljamehed ei jätnud enam rahule ja viskasid kildu mu üle, et ma piima joon ja tõstsid koguaeg kooki taldrikule juurde :D:D Tundub, et siin ei jooda piima kõige kõrvale :D

drawing class after praxe

 Ja Akseli oli külas! Portos sõime hääääd ja paremat. Käisime lõpuks Harry Potteri raamatupoes. Tegelt on see pood, kus JK Rowling inspiratsiooni sai ja kus üleval kohvikus ta ka HP esimest osa kirjutamas käis. Üldse on siin igalpool ümbritsemas harrypotterlikkust - üliõpilaste trajed on täpselt nagu hogwartsi robe´d, peksjapajupuulaadsed puud, millest pildi pean ka üles panema. Nüüd pean kiire lõpu tegema, ja kirjutan kohe otsa järgmise postituse, et liiga pikk vahe sisse ei jääks :) I LOVE THIS PLACE