Why you procrastinate, girl

Tervituzed! Istun siin Jantsi juures, käisime just teatris ja võtsime veidi sushikest. Minus on ka nüüd sushihullus pead tõstnud. Kõrgeimad punktid annaks Zebra cafele, kus on imemaitsvad soojad sushkarid, mida sööks hommikuks, lõunaks ja õhtuks ka!! Tänaõhtune teatrikülastus oli NO99 tükk "Võtame Uuesti", mille nägemiseks ekslesime Kopli tänavail ja maandusime lõpuks Salme kultuurikeskuses. Minu (eba)oskuslikud navigeerimisvõimed google mapsiga juhatasid meid kenasti sinna ja hiljem ka Koplist välja :D Etendus oli päris vahva. See pidavat olema selline farsitaoline, kuid kuna kunagi käisin vaatamas farsside kuningat "Rahapada", siis neid omavahel võrreldes jäi tänane tükike lahjaks. Rahapajast oli mul lõpuks nägu krampis ja valus suurest naermisest, täna seda aga kogeda ei saanud. Kuid see-eest oli see etendus imetlusväärselt keeruline, see läks lõpuks nii kreisiks ära, et ma ei suutnud muust mõelda, et kuidas nad selle kokku panid?!?! Üks äärmiselt huvitav tegelane Poppie oli küll väga naljakas- ei tea, kes teda kehastas, aga meile tundus, et see oli mees. Ta kapsas ja kepsles nii graatsiliselt laval ringi ja rääkis jube sensuaalsel hääletoonil, meganaljakas:D

Nagu pealkirjast välja võib lugeda, siis viimasel ajal on teemas olnud pigem kõige ebatähtsaga tegelemine. Kuna kätte on jõudmas semestri keskpunkt, siis on rohkelt töid, milleks siiani olen õppimist mõnuga edasi lükanud. Nädalavahetusel avastasin enda jaoks uue sarja Once Upon A Time, mille maratonvaatamise pühapäeval tegin. See on siuke fairytaledel baseeruv üliarmas ja samas kuri sarjake. Kõige enam fännan ma sealt Prince Charmingut ja nende luvstoryt Snowwhitega <3, olen lootusetu romantik, mis ma ikka öelda saan:DDD Aa ja täna vaatasin ühe osakese ja sel osal olid hollandi keelsed subid ning tädikestevahelises convis üks ütles lalala private? Ja all oli tõlge ..privé? Nii et nüüd on teada, mida me lemmari klubi nimi endast kujutab!!! :D Selle jutu peale olen pool pakki Jannuri mesikäpa küpsiseid nahka pistnud.. not good.

Lõpetuseks kõige mus'im laul, mis tekitab nii vastakaid emotsioone minus. Swedish House Mafia - Don't You Worry Child. See on nii mõnus, aga samas muudab kurvaks ja paneb mõtlema, kuid ma ei saagi aru täpselt mille üle. Üks kurvaks tegev faktor on vist see, et SHM läheb laiali ja see ilmselt nende viimane laul ja rohkem ei saa nende uut geniaalset loomingut nautida. Ja viimast kontserttuuri ei saa ka vaatama minna, sest lähiümbruses nad ei esine ja kõik Rootsi kontserdid on juba väljamüüdud. Miks ma alles kevadel nad avastasin, shame on me.

Kunagi mugisime mustikaid taunistumiseni :)

Cheers