Move, like the groove's taking over you

Eelmine nädalavahetus täiendasin end taaskord spordi üldainete vallas. Trenxude 2. astme koolituse avapauk. Esimesel päeval olin küll väga tubli kooli(tuse)jüts- konspekteerisin ja kuulasin hoolega. Samas oli nende teemade jälgimine üsna lihtne, kuna paljut olin juba koolis võtnud ka, toitumine ja ainevahetus jnejne. Peale seda liikusin (MK) juurde, kus olid ootamas Niina vennanaine Saša koos oma hüperenergilise poja Daniiliga, kellel õnnestus vist MK põrand laitmatult puhtaks nühkida valgete patjadega :D Saša oli öelnud ninzule, et võib meile soengud teha.. nimelt oli meil plaanis öist pealinna külastada. Kui sinna jõudsin, siis oli juuksuritoolis MK, kellele tehti nii vinge punutis! Mina sain seeaeg oma uue sõbraga tutvuda , tõsi, väga me suhelda ei osanud keelebarjääri tõttu, aga ma kasutasin oma šarmi ja võlusin Daniili lollakate nägude ja padjasõjaga :D:D Nii lahe poisiklutt ja nii stiilselt riides- vanemad oskavad poissi riietada. Siis oli aga minu kord istet võtta ja oodata tulemust. Saša tegi ühe patsi.. ei meeldinud talle- harutas lahti. Tegi teise patsi- still no, alustame jälle nullist. Siis lõpuks ta loobus minu juhisest lihtsalt midagi küljele punuda ja sättis mu juuksed sellisesse ekstravangantsusesse, mida mu kiharad polnud varem tundnud! Niiii vinge soeng ja nüüd ma tean ka, kelle juures ma oma lõpusoengu teha lasen :)
Peagi ronisime oma uhkete juukseseadetistega linna ja istusime neljakesi (TÜVI KA) maha pätus, kus tutvustasime ninnule vana tallinna shote :D Niina nägu oli nii kibe, nagu ta oleks ei tea, mis koledust näost sisse ajanud. Meiega liitus ka Madis, kes oli oma issi sünnipäevapidustustel manustanud omajagu alkohoolseid jooke:D Varsti liikusime edasi Noorusesse, kuhu ma küll väga tihti ei satu, aga kui, siis on seal alati möllenz. Sinna kogunes kokku veel igast karvaseid ja sulelisi, sõduripoiss Kassukas ja peagi sama tiitlit kandvad Kerdukas, Herksukas ja Robikas. Nii hea seltskond. Üldse ma viimasel ajal olen mõelnud, kui väga mul ikka sõpradega vedanud on, super inimesed ümbritsevad mind :) Aga jaa, vinge õhtu, Ninnu pani peale seda nohusena ( :( ) Inglismaale ajama, aga peagi on ta tagasi! Minul oli vaja aga hommikul taaskord Tondile tarku inimesi kuulama minna. Ajasin end maast lahti, lohistasin kohale (ok see kõlab inetult :D:D, tegelikult asi nii hull polnud), istusin ühe loengu seal ja siis sai laiskus/ väsimus minust võitu :(

Ühel päeval sattusin cherry lehele ja seal oli pakkumine rulluiskudele.. mõtlesin, et ohoo, päris vahva oleks üle pika aja jälle mööda teid vuhiseda pisikestel ratastel. Mõeldud - tehtud. Nüüd olen nii vaimustuses neist ja tänase üliilusa ilmaga tegimegi väikse testsõidu. Viimati olin ma rulluiskude omanik, kui mu jalanumber oli nii 6 numbrit väiksem, kui praegu, ja eks see andis ikka tunda ka :D Lõpuks olin juba täitsa julge, ja mis kõige tähtsam- käna ma ei käinud :)

Ja nüüd juba pea 2 nädalat olen püüdnud omale uut reketit leida. Mõtlesin, et võtaks veidi aja maha, sest ajuüledoos takistas mul otsust langetamast, kuid siis hoopiski tegin kiirotsuse ja jäin oma esialgse valiku, ilusa leemendavalt punase li-ningi kullakese, juurde. Ja täna Tartus @emu.ee hallis õnnistasin reketikese sisse. Ta oli väga tubli, tõi mulle ühe esikoha ja ka ühe hõbemedalikoha. Üle kahe ja poole aasta astusin uuesti ilma paariliseta väljakule-see oli väga võõras tunne, kui pole moraalset tuge kõrval:D Aga ma niiväga ootasin taaskord üksiku mängimist, ärevus oli suur ja tõesti mõnus oli mängida! Ja õnnestus ka piisavalt hästi, et enda kappi saada üks vinge üliõpilasmeistri pluusike. Naispaaris oli vaid 2 paari ja täna ei suutnud me Lauraga oma sõna maksma panna. Esimese geimi lõpp oli see-eest aga väga põnevust pakkuv ja ka väsimust.. :D Timba sai ka oma meistripluusikese siiski ja seda segapaaris! Õnne kõigile värsketele meistritele:D:D! Ja Tartut meeldib mulle alati külastada, nii armas koht, kuigi härra Kert, kes laupäeval mind nii lahkelt võõrustas, väidab vastupidist :D Olime mehed missioonil, aga väga kaugele mu keemiatehnika projektiga ikkagi ei jõudnud, ah, aega on. Ma jätsin endast ikka jälje ka maha.. mu ilmatutugev haare jättis aknad katteta ning tiris alla kardinakese :D Ja täna Tartust tagasisõites kiikasime Vahuriga läbi Mäos olevast Põhjakast, kus olid maaaaaaaaillma parimad toidud. Iga amps mu praetud räime roast oli kui tükike taevast!!! Nädalavahetus oligi supertore ja ilmselt järgmised 2 nvd tulevad samuti toredad, kuna Tartu on ka siis ajakavas :)

ma punapeedistun kiiresti :))))

 

Good evening, Europe.This is London calling

Enne ärasõitu Inglismaale oli nii palju rabistamist, et kõik vajalikud asjad õigeks tähtajaks tehtud saaks. Siis aga kodust väljuda, selle teadmisega, et next stop Niinas place, nii et kõik kohustused võib järgmiseks 5ks päevaks unustada, oli üks paganama mõnus tunne! Seekord oli sihtlennujaamaks vana ja tuttava Lutoni asemel hoopiski suurem Stansted, kus hetkelise coachipeatuse mitteleidmise paanikahoo käigus haarasin telefoni, et londonärilt juhiseid küsida, kuid lõpuks silte järgides jõudsin läbi labürintide siiski välja õige bussi järjekorda. Ja oi seal oli jahe! Mu palituvalik oli küll natuke nigel, aga enda õigustuseks võin öelda, et hilistel õhtutundidel ongi veidi jahedam. Niina tuli mulle Golders Greeni vastu ja taaasnägemise rõõm on suur!! Muljetasime ja muljetasime ja ei tahtnud kuidagi magama jääda, sest niii tore on ju muljetada. Aga õnneks oli hommik lähedal ja varajase äratuse järel saime taas plämama hakata (:D). Niina fixis meile mõnusaima hommikusöögi ja peale seda põrutasime linna peale. TutanhaamoniVäljakuTee metroopeatuses väljusime maa-alusest liiklusvõrgustikust ja külastasime muuhulgas ka The British Museumit, kuhu jõudmiseks tegime mitu ringi ühele tänavale peale. Seal imetlesime veidi vana-egiptimaa ja -kreeka eksponaate, mille detailsus oli tõesti hingemattev. Teine ekslemine leidiski aset muuseumis, kust me kuidagi väljapääsu üles ei leidnud, kuid peagi olime lumisel tänaval tagasi.. lund sadas!! :D

 

Ühe päeva (tegelikult võib öelda, et 2) sain Niina koolikohustuste tõttu ka üksinda poodlemiseks. Põrutasin Oxford Streetile ja tilbendasin mööda poode, kuni enam ei jaksanud. Laupäeval väljaminemismõtete elluviimiseks, hakkasime juba reede õhtul võimalusi otsima. Saatsin kunagisele Privvi residentDJ'le kirja küsides, kas ta järgmine õhtu kusagil mängib ka. Vastuseks sain igavese pinu küsimusi kus ja kes ja millal ning järgmise päeva õhtuks kinnituse, et Skinz sai meid oma sõbra klubi The Hill (mis asus MUSWELL hillis:D) listi. Kuidas saab keegi nii vastutulelik olla suvalise klubikülastaja vastu, niii meeldiv. Laupäev oli aga kõige toredam päev üldse! 12st saime liikvele, külastasime maailmakuulsat Camden Towni turgu, kust võib leida vist kõike, mida hing ihaldab. Meie hinged janulesid browniede järele- mõeldud, tehtud. Tasakaalustamiseks võtsin oma brownie kõrvale veel blondie kah :) Suhkruüledoos on hashtag sellele reisile muideks.. Ja Camdeni läbivaks teemaks oli muidugi vuntsikesed siin ja seal- meie keeli MOUSTACHA! Pidin lihtsalt omalegi ühe moustacha särgikese soetama. Sealt edasi jalutasime Regent's Parki ja hiljem selle ääres tänaval, mida kaunistasid imeilusad majad. Ilm oli täiesti fantastiline- soe, päikseline, peaaegu tuuletu.

Mu üheks sooviks oli üles otsida Laduree kohvikuke Covent Gardenis ja sealseid makroone mekkida- pistacchio oma oli küll vapustav. Siis veel jalutasime veidi ja veidi, kuni asutsime maailma suurimasse ämbrisse ja koliseme seal siiamaani. Nimelt olime 2 rumalat kanaaju ja mõistuse mittekasutamise tagajärjel ostsime omale SUURED portsud frozen yoghurtit, mille eest maksime valusat hinda ja lõpetasime suure brainfreeze' ja külmatundega. Lõpuks vedasid end linna ka suurimad laiskloomad Tim ja Henry, kellega pidime juba päeval kokku saama, aga kohtumine leidis aset alles kell 8 õhtul :D. Linn oli selleks ajaks juba maha rahunenud ja otsisime rahulikus, ent siiski külmas Londonis maandumispaika, kus teed juua ja juttu puhuda. Pubi, mille lõpuks leidsime, meile teed ei serveerinud, see-eest aga sooja kraanivett laimiga saime küll. Ja hakkaski kätte jõudma aeg kodu poole liikuda meil, kes me plaanisime kluubi minna. Aga ei mellar ega ninnur ei olnud sellest ideest enam niiväga vaimustuses ja otsustasime poistega Victoriasse ilusaid autosid piiluma minna. Kes imetles autosid.. kes luuras majade akendest sisse ja imetles interjööri.. (see oli niina:D:D) Aga tegelikult paistsid akendest ikka sigailusad toad, vähemalt nii paljudel, kel tuli põles- mõnedel üksikutel. Olgem mureta, 7 aasta pärast on Timil ka seal korter, siis ei pea enam öösiti luuramas käima :) Ja saigi meie 12-tunnine retk lõpule. Võtsime veel metroosõiduks jaamas burxid ja nosisime mõnuga. Uni tuli ojjjj kui maitsev (sama maitsev peaaegu kui Reese's).

 Viimane päev Londonis meie mõlema jaoks, sest kojureisi saime ninziga koos ette võtta! Mind pagendati shoppama, sest ninx läks basseini hüplema ja hiljem kooli asjatama. Teel Brent Crossi, mis asus väga lähedal, möödusin ühest M&Si fliisiga naiskast. Kuna mul on alati olnud probleeme sellelt teelt mahasaamisega, et ostukeskusesse sisse pääseda, ringitasin seal, nagu alati, ja see naine jõudis otseteede tundmisega minust ette. Möödusin temat uuesti just sissepääsu ees, only to find out, et keskus polnud avatudki. Tundsin ta pilku endal ja tahtsin ruttu ära saada sealt, sest kartsin, et äkki on pühapäeviti see suletud :( Läksin uurisin teisi sissepääse ja rahvas vaikselt kogunes. Kell 11 alles avati see monstrumehitis, kui poed tehti kell 12 lahti.. ja mina olin platsis enne 11 :D Leidsin tegevust ja peagi naasesin esialgsesse sihtpunkti ja kulutasin veidi krõbisevat ka seal. Lõpuks oli kõht juba nii tühi, et vajasin ergutust ja läksin marks&sepnceri toidupoodi, et oma tavapärane shopingulõuna võtta- kummikommid. Valisin omale kassa, kus polnud peaaegu üldse järjekorda ja ennäe imet! sama tädike istus seal letis, kellest hommikul ohtralt möödakõnde tegin :D Päeva viisime õhtale skipbot ja hiina turakat mängides, kaardipõrgu missugune ja 3-tunnise unega asusime teele lennujaama. See oli üks plämarohke õhtu ja öö, eriti pidid seda plära kannatama bussis magadasoovijad ja lennukireisijad. Taxfree poes sõbrunesime Sri Lankalt pärit müüjaga, kelle päritolu niina teise pakkumisega ära arvas, esimene pakkumine oli MIDDLE EAST:D:D:D Aga tagasilend oli ka maruvahva- ninnu magas sall üle prillide tõmmatult :D Aga nagu alati, oli lõputult lõbus ja tore aega veeta niinu seltsis!! :)

If I go crazy, then will you still call me Superman

Tänane ööpäev oli tunnike lühem, kui me muidu harjunud oleme- muidu see polekski nii meeldiv, kuid indikatsioonina kevade saabumisest on see täitsa talutav! Vaikselt ikka hiilib ligi see kevad, päike pidevalt sillerdab ja ma küll tunnen, et olen kevadiseks vasikaks muutumas.. naerunägu ei saa peast pühitud. Kas süüdistada selles saabuvat aastaaega või on kõik ümberringi lihtsalt nii tore, arvan, et mõlemad on süüdi! :D Justini uus album on ka mu südame täielikult röövinud. Olgu, olgu, üks laul mulle sealt väga ei istu, 1/13. Let The Groove Get In on nt jubedalt liikuma ajav lauluke, mis läheb eriti kaifiks alates kusagil 5. minutist!! Groove tuleb mõnuga inni :D

Terminaator

Läinud nädal oli äärmiselt tegus ja selle läbisaamine on suureks kergenduseks, ehkki on taolisi veel kõvasti ees, aga vähemalt tekib endal siis asjalik tunne. Neljapäevane überpikk päev lõppes mõnusa sushisööminguga, mmmm.  Doitashemashde. Shimpaishinaide. Ma tegelt ei mäleta, mis need tähendasid, aga Jaapani keeles ohayo tähendab tere hommikust :D. Sel õhtul olin küll lubanud Olzile, et tema ja sünnipäevalapse-peaaegujuubilari Karliga vaatame Harry Potteri muuvimaratonis järjekorras järgmist ehk viiendat osa, aga hilise saabumise tõttu ei näinud ma isegi lõputiitreid, reetur, nagu mulle öeldi. Upsiii :(

 

Laupäeval olid kolmandat nädalat järjest väiksed võistlused, lõpu leidis selleks hooajaks Li-ningi võistluste seeria. Nii kahju, et seal viimasel ajal nii vähe osavõtjaid on. Mul on nii erksalt meeles üks selle seeria paariturna, kus ma olin lõpuks nii ribadeks mänginud ennast, et jõudsin vaevu rääkidagi, ja see oli heaaa tunne. Aga see võistlus läks erakordselt võidukalt, kuna mul on maaailma parimad paarilised ja ütlen seda suuure uhkusega!!! Naispaaris saime revanši meistrikatel mõruda maitse suhu jätnud kolmanda koha paarilt Anettelt ja Helenilt, ja seekord jäime peale meie Lauraga. Ja peale Juri depoteerumist (:D) on mu uueks paariliseks ulmeliselt hästi mängiv Vahur, kellega noppisime esikoha segapaarikeses. Pehmelt öeldes olen ma rahul,aga kui emotsioone väljendama hakkaks, siis läheks vist käest ära :)

 Ja see pilt on ekstrasobilik selle nädala alguseks!! :D