Love is swinging in the air tonight

Alustasin tänast päeva mõnusa lihasvaluga, mis mu käsi kiusab. Süüdlaseks on eile esmakordselt äraproovitud postitantsutrenn, millest ma nüüd totaalselt vaimustuses olen! See nõuab ikka korralikku lihaskontrolli ja jõudu!! Ja lisaks kõigele peaksid liigutused ka ilusad ja graatsilised välja nägema- ma küll üritasin, aga osade trikkide sooritamisel meenutasin pigem konnapoissi :) Ja mis veel vinge on, et soojenduse ajal tegime palju samu soojendusharjutusi, mida ma enne sulkatrennikest teen, ja samad lihased nõuavad tugevust, mis sulgpalliski tähtsad. Näiteks sõrmed peavad tugevad olema, et jaksaks end selle posti otsas hoida.. ma jäin selles vallas natuke lahjaks. Kui proovisime tagurpidi postile saada, siis ma lükkasin iga kord endale liiga suure hoo sisse, nii et post pöörles, mis minu jaoks tundus meeletu kiirusega, ja ma ei suutnud pea alaspidi olles midagi kaunist seal korda saata. Aga nii vinge oli vaadata, kuidas mõned osavamad pliksid ja treener! seal posti otsas igast lahedaid asju korda saatsid.

Täna aga minek Chase and Statusele. Ma eriline fänn pole, aga loodan, et tõmbab käima ikka :DD Ja sellele teeme sooja väikse suusaringi ja browniedega :) Toodles!

Do you come from a land down under?

Tervitused! Kirjutan väsinu ja õnnelikuna üle pika aja siia jällegi paar rida. Eelmine postitus tuli vähe huvitavam, kui muidu, kuna tüvz üritas imiteerida minu uudisteteatamise viisi, mis tuli temal ka üsna hästi välja, copydes fragmente mu lausetest ja lisades aegajalt ka mõne ülepingutuse :DD Niisiis, jõudsin just koju nädalavahetuselt Tartust, mis lõppes ülipositiivselt väikese valusa kõrvalmaiguga, milleks oli napp kaotus kolmanda koha mängul naispaaris meistrivõistlustel.. Enne kui sellesse teemasse laskun, räägiks mõne sõna eelmisest nv'st, mille veetsime Lätis võisteldamas. Sealt tuli valus 5. koht. Ainus mäng, kus oleks saanud higi lahti, näitasin ma endapoolset taset. Ütleks, et stabiilsus - suur ümmargune 0. Aga üritus ise lahe, polnud väga kaua väljamaal võistlustel käinud.
Nüüd siis EMV (Eesti Meistrivõistlused (kel arusaamatuks jäi:))). Esimest korda minu tiitlivõistluste ajaloos  soosis tabel meie edasipääsu. Need aastad, kus olen alati tahtnud, et hästi mängiks ja võidud tuleks, on tabelid olnud masendavad. Ja nüüd, kus ma olen mänginud terve hooaja peale vist 3 võistlust, olnud just naasenud väljakule pärast paarikuist audisolemist, ja pannes end võistlustele kirja täiesti ootusteta, saime vastaseks kõige mängitavama paari. Siit ka järeldus/soovitus - take it easy. Ja ojjj, nii on hea mängida- underdogina. Poolfinaal läks küll aia taha, aga kolmanda koha mäng oli üllatavalt pingeline. Päeva viimane ja pikim mäng lõppes kolmandas geimis skooriga 24-22, mille lõpetasin mina kauni võrkulöögiga peaaegu ideaalse mahalöömise koha pealt. Füüsilise vormi taset näitasid aga meie tulipunased näod, mis ahmisid õhku, nagu poleks 3 päeva hingata saanud. Kuid rahulolu on siiski suur ja tunne hea!! Ei jõuda järgmist võistlust ära oodata, et oma fantastilise paarilisega taas end tühjaks joosta saaks :D Ja kuna mu segapaariline Juri pakkis asjad suurdemerekonteinerisse ja saatis need üle ookeani Californiasse, olen ma uue paarilise otsinguil. Praeguks aga lõpetan, sest lebotamisesoov on suur. Over and out :)

They'll forget your name soon

I hope not :D. SORRRIIIIII et vahepeale pole üldse sõna võtnud mu blogikeses. Ühesõnaga :D:D: jõulud olid tavalised, ei viitsi palju sellest pajatada, aga peale jõule hakkas asi hulga huvitavamaks minema!. Nimelt tehti huvitav ettepanek poiste poolt üks ootamatu reede. Nii panimegi Tomi, Tyvi ja Madisega  linna poole ja kuigi esialgne plaan oli tubli olla, siis need tobujussid ikkagi meelitasid mu halvale teele L. Õhtu oli aga sitakssssss lõbus ja kohtasime isegi mõndasid vanu Kuristiku inimesi!! Mõni päev hiljem oli aga Tyvikese sünkssss kohas nimega Eliit Baar. Esialgu tekitas nimi veidi kahtlusi, aga megalõbuuuuuus oli kõiki vanu sõpsukesi näha ja nendega juttu ajada. Aga päev pärast seda tuli AASTAVAHETUUUUS! Ma esialgu ei teadnud üldse, mida teha, aga siis otsustasin ikkagi mingi variandi ära :D. Igatahes: esialgu käisime Kaspari juures, siis olime peaaegu vabakal, vaatasime ilutulestikku ja siis lõpuka läksime hollly :D:D. Hollys alguses muusika väga hea ei olnud ja ma mõtsin, et ma lähen ära sest mul oli nii igav. Seal oli mingi dnb ja dub, grind vist ja no ma polnud meelestatud siukse mussi jaoks..Aga siis migni poole 3 ajal umbes hakkas üks DJ rääkima ja tundsime kohe ta häälest ära et see meie privvi mus DJ Skinz. ja siis essa laul mis käima hakas oli meie põhipõhi laul NIGGAS IN PARIS:D:D ja edasi tuli pariiiiiiiiiiiiiiiiiim muusika lihtsalt. a niiii heaks läks!!!!! Pass out tuli kaa ma polnud migni pool aasta seda privvis kuulnud, ma olin sigasillas:D Nii et aastavahetus läks igaljuhul vägagi korda.

Igatahes oli peale aastavahetus igaljuhul vaja selle paratamatusega tegeleda: eksamisess lähenes :(. Junnikesed eksamid olid küllalt keerulised ka. Mingisugune endospooride modustumine jne. ajas juba üle... Sellegipoolest on nüüd need seljataga ja midagi läbi ei kukkunud!!!! Pikemalt ei viitsi ka nendest rääkida :D:D

Keset eksameid aga tuli ülimõnuuuuus trennihoog jälle peale. Me Tyviga otsustasime kõvasti trenni teha ning senimaani on see ülimalt edukalt õnnestunud! Sain ka oma bodypumpi kangi kätte ja igal vabal hetkel teen sellega nüüd trenni :D. Kavatsen sulka meistrikateks ennast superheasse vormi saada ning kõigile pähe teha :D. Eriti head uudised on veel need, et tabelid on meie kasuks väga soodsad!!!! Niiiiii hea tunne on jälle korralikult trenni teha ja sulka tuleb ka ülimalt hästi välja :D. Kui aga juba sulka peale jutt läks, siis oli 10-13 jaanuar Kalevis traditsiooniline Eesti sulgpallurite kogunemiskoht ehk Yonex Estonian International, kus sai taaskord väga vingeid mänge näha!!! Kahjuks aga seekord ükski eestlane finaali ei pääsenud :(.  Võistlused olid aga MEGAHEADDD!

Nüüd on mul aga hoopis teine tuhin peale tulnud. Nimelt hakkas Marbs mulle ERASMUSega vahetusõpilaseks minemisest rääkima. TAANIIIIIIIIIIII!!!! Megaunistus oleks mul sinna vahetusõpilaseks minna, kuid jama on see ,et minu eriala seal ei õpetata :(((:(. Sellegipoolest kavatsen uurida igat võimalust ning kuskil vähemalt pool aastat ära olla. Sõpsiga oleks igal juhul kogu see asi hulga vingem ja me Marbsiga arutame asja hoolega :D

Nüüd aga algab varsti jälle koolike ning vaja sellele keskenduda. Samuti on meistrikateks vaja hoolega treenimist jätkata!!! Nii et järgmist sissekannet oleks vast oodata alles peale meistrikaid, kus hoolega muljeid jällekord jagub :D:D. Seniks aga: http://www.youtube.com/watch?v=i3Jv9fNPjgk

AUTORIKS MEIE LÕBUS JA ANDEKAS KRISTJAN TÜVI!!! :D:DD

Meil vanne antud, leping sõlmitud

Praegu toimub vist melissablogiüleküllastumine postitustega. Olen veits songpopi mänginud feissis eesmärgiga Eurovisioni playlist lahti lukustada ja nüüd mul tuli igatsus!! Tegelt kuulasin juba nädalake tagasi üks päev vanaema juures olles vanu eurolaule. They just never get old!! :D Eriti mu kõigekõigekõigelemmikum eurolaul aastast 2004, Lane Moje, mida esitab eelmise aasta pronksiomanik Željko Joksimovicikuke. Ja ka veel ta laul Nije Ljubav Stvar.. Võib vist öelda, et ta mu lemmik eurolaulik. Kahjuks ta enam Eurovisioonile ei kipu, ka mitte lauluautorina :( MMMMMM aga peagi hakkab juba see trall pihta. Eesti Laulu poolfinalistid on ka nüüdseks selgunud. Põhja-Tallinna laul Meil On Aega Veel on juba praegu kõvasti populaarsust kogunud.. ei tea kas sellest saab meie entry?! Ma siiralt loodan, et mitte :D Laul on täitsa meeldiv!, dont get me wrong, aga pliis mitte eurokale.

Željko Joksimovic & Ad Hoc Orchestra - Lane Moje 

Ja Harry Potter käis ka kunagi Hispaaniat esindamas.. :)

Eurovision 1998 - Spain - Mikel Herzog - ¿Qué voy a hacer sin ti  

Disrespect us no they won't

 Naljakas, et just kurtsin, kuidas tantsus läheb nii kehvasti ja ma olen masendusse langenud, aga eilne trenn oli vist parim minu jaoks. Õppisime 'run the worldi' kava lõpuni ja kui lõpus gruppides tantsimine oli, mõtlesin, et proovin ilma prillideta tantsida.. kartsin, et käin käna, aga vähemalt saan täie täiega tantsida. Õnneks käna ei käinud, huuh. Aga ma ei näinud reaalselt mitte midagi.. ja kuna ma ei tajunud mittteee midagi, siis ma sain täiesti vabalt ja muretult tantsida. Saalis oli minu jaoks ainult muusika ja ülejäänud oli üks suur udukogu. Lõpus, kui Alisa valis neid, kes veelkord kava esitavad, siis !wow! kostus ka melissa nimi. Sain väikse kommentaarina, et "lõpp oli natuke kaka, aga muidu hea" :DDDD Ehk siis tõestus sellest, kuidas ma pole suuteline uut osa nii kiiresti selgeks saama. Ja kuna saalis hiilis sel õhtul ringi ka fotograafike, siis sai meie viimane tants ka jäädvustatud.
Ja see kava on tõesti awesome! Nii energiline, kiire, ja peab välja tooma attitude' ja ülbuse, siuke girlpower. See on suht pikk ka nii, et kui seda paar korda läbi tantsida, peab natuke aega ikka hinge koguma :D Ma lihtsalt jumaldan seda trenni :D

RITA ORA - Radioactive

Got you shackled in my embrace

Nüüd, kus ma peaksin kirjutama lõputööd, tekkis mul jube tahtmine hoopiski väike sissekanne teha. Nagu veel silmapõletikust vähe oleks, on mul uus odraivake ka platsis. Lugesin just natuke selle kohta ja sattusin millegi väga huvitava, ja nagu selgub, väga loogilise fakti otsa. Nimelt tekib odraiva sagedamini just atoopilise dermatiidi põdejatel. Ehk deeeeeem, polegi lootust, et odraiva elufaasike mööduks :D Aga kahjuks või õnneks olen ma juba odraivaneedusega harjunud, sest need kimbutavad pidevalt, so no worries wiii. Praegu nii tore aeg ju!! Käisime eile Jantsiga hilisõhtusel jalutuskäigul ja ilm oli niiii vapustavalt mõnus- rahulik ja ilus.

tont

Sellele töisele nädalale eelnes aga üks tore koolivaba nädalavahetus, mil tähistame Janjuni syntymäpäivääät! See oli üks sündumusterohke õhtu. Läksime linna autoga, nii, et meil oli kaine sõiduõigusega juht olemas, kuid ta lahkus enne, kui meie pidu läbi sai. Lõpuks jäime alles veidi joogine jannur; kaine, kuid lubadeta melissa ja auto, mis vajas kojutoimetamist. Kuid nagu hiljem selgus, on pühapäeviti parkimine kesklinnas tasuta, seega meie mure sai lahendatud. Külastasime muidugi meie koduklubi Privéd. Võõrutusravi oli kestnud üsna pikalt, aga ega igatsus väga suur polnudki. Esmakordselt minu privviajaloos olime klubis tulede süttimise ja vaikuse saabumiseni ehk siis kluubi sulgemiseni. Kogu see kammajaa lõppes sellega, et ostsime 5 pakki kummikomme ja pühapäevane menüü ongi teie ees :) Sellest piisas, et mulle korraliku toitumise tahe sügavale ajju juurutada.

sünnipäevalabsuge

isamaaline trollipilt

ainuke pilt, kus me kõik ebatrollid :)

IGatahes oli väga vinge sünzike ja me tõime tagasi pühapäevased munemised janeti juures, mis olid pikaks ajaks unustuste hõlma vajunud :D Nii nüüd ma kirjutan natuke oma suurest naasenud trenniarmastusest. Eelmine nädal olid tantsutrennid minu jaoks väga masendavad, mõistsin, et ma olen ikka üks korralik jun tantsimises. Viimane run the worldi kava oli alguses mu jaoks nii kiire, raske, huuh. Langesin jumala depressiooni. Ma tean küll, et kõik head asjad nõuvad aega ja kannatust, aga ma tahan juba praegu hästi tantsida!! Nüüd olen kodus üsna palju harjutanud ja enam pole see kava nii ulme, juba täitsa vaadatav minu esituses, ausalt :D Ja üle pikapika aja käisin YOGAFunC'i trennikeses- ok tegelt olingi seal varem vaid ühe korra käinud, aga bodybalances seeeest natuke rohkem. Ja see on üks supermõnus trenn ikka. Tõsi, nüüd on selja- ja õlalihased veidi laktaadised, aga i luv it! JA nüüd saab suusatama ka veel minna! Sport.. seda ei saa sõnadesse panna, kui hea see ikka on.

Disclosure - Latch ft. Sam Smith

Ja palun, olge lahked!! kõige MUS'im laul üldse. Selle leidmiseks kulus mul paar nädalat

Disturbing London, got the whole city panicking

Täna saabusin ma väikselt weekend getawaylt Londoni linnakesest. Veetsin 3 mõnusat päeva natuke soojemas kliimas, kui siin praegu meie ninasid külmetab. Selles toredas suurlinnas ootas mind mu kallis Niinu ja Timmyboyyyy, tänu kelledele oli taaskord ülimalt tore reisuke! Kuna ninnu elamiskorraldus ei võimaldanud mul tema juures ööbida, võttis tim mu enda tiiva alla, mille eest olen ma forever grateful :)

Sinnasõit laabus väga sujuvalt, tavalise närvipuntra asemel olin ma seekord kogenenud Ryanairi lendajana juba vana rahu ise. Coachiga sõitsin Brent Crossi, kust seiklesin jalgsi niina ülikooli juurde. Kui campusele jõudsin, siis ma ei teadnud kuhu minna võiks, jalutasin veidi ringi ja siis leidsin enda-arust sobiva koha randumiseks- Hendon town halli. Sammusin noolte järgi, kõndisin, kõndisin, kuni lõpuks jõudsin välja sinna samma kohta, kust teekonda alustanud olin. Kuna mul oli seljas punane mantel, siis raudselt keegi pani mu erksust tähele, ja et ma seal ringe teen ning targa näoga ringi ekslen :D Lõpuks toimuski meil njinjiga üle kuu ajase vahega taaskohtumine ning meie rännak sai alguse. Esimese asjana oli mul vaja Reese'si peanut butter cupse, mida ma lõpuks 5 pakki ka koju tõin (ja millest 4 tänase päeva jooksul ära hävitasin). Nimelt nad meeldivad mulle :)

Suundusime siis Oxford Streetile, kus minu VÄGA POSITIIVSEKS üllatuseks olid üleval jõulukaunistused!! Tegelikult loogiline, et nad juba üleval on, aga mu mõte ei olnud enne sinna väga rännanud. See aasta oli mul üks jõulusoovike ja see oli näha mõnd suuremat linna jõuluajal, vingete dekoratsioonidega. Plaan oli vahetult enne jõule Rootsi minna, aga ma sain midagi hoopis paremat- jõuluse Londoni!! Ilm oli sel õhtul ka vapustav, mida kahjuks järgmise päeva kohta öelda ei saa.. laupäev oli jube vihmane ja tuuline ilm. Läksin Timi juurest üksinda linna, ninn jõudis paar tundi hiljem järele, sest tal oli kolimine täies hoos. See oli üsna närviline päev meie mõlema jaoks, rida äpardusi langes ninzi teele alustades läpaka taksose jätmisest kuni vana landlordiga deposiidi üle vaidlemiseni välja; ning minul mitte nii tähtsad asjad tiheda inimliikluse näol põhilisel šopingutänaval ja rõveda ilma koosmõjul. Kuid kõik paranes, kui jõudsime Covent Gardeni comedy clubi ja veidike palju naerda saime. Seal astusid üles 3 koomikut plus õhtujuht, kes naeris TÄPSELT nagu Savva ja see oli vist kõige naljakam osa selle kõige juures:DD See toimus ühes gayklubis, kus oli üleval plakat et Olly Murs esineb sel õhtul seal!! Sealt lahkumine oli mulle valuvalmistav :( Meie teed ninxuga läksid lahku, kui liikusin timi poole. Õhtuöö oli sisustatud, võtsime Domino's pizzast paar pitsakest ja nosisime neid TED'i vaadates. Mis ma oskan öelda..nii head pitsat ma pole varem saanud, ei anna võrreldagi Peetri pitsaga, mis on nagu maitsetu käkk selle kõrval.

happy christmas varsti

komöödikute klubis

Pühapäeva hommik on Timi residentsis English breakfasti päev, mis on üliarmas traditsioonike neil! Kate kokkas meile kõigile muna, peekonit, hash browni (kartulijun, mitte ganjabrownie, milleks algul seda pidasin), seenekesi ja värske orange juice kõrvale. Nii maitsev! Siis rändasin taaskord kesklinna, kõmpisin natuke üksinda ringi, kuni paari tunni pärast ka ninnu kohale jõudis. Jalutasime õhtuses Londonis, kus polnud praktiliselt üldse vastutulijaid, linn oli tuledes ja kõik oli nii kaunis. Siis tuli selle linna ilu tõeliselt esile, sai rahulikult kõike uuristada ja hoomata seda, mis tal pakkuda oli- imelised ehitised, detailid, loomulikult jõulukaunistused. Sattusime ka ühte hoovi, kus oli suur jõulukuusk püsti- tipphetk! Ilmataatki soosis meie jalutuskäiku, andis üsna kõlbelise ilma selleks, vaid natuke vahepeal tibutas :) Teekond oli ka üsna pikk, siiruviiruliselt kõndisime London Bridgest Oxford Streetil asuva Marble Archini välja (mulle meeldib neid kohanimesid kirjutada). Ja hakkaski nädalavahetus lõpule jõudma, läksime nin4esi uue kodu kõrval asuvasse pubisse (kus oli jura toit), Timike tuli ka sinna ja imearmas nagu ta on, tõi mu kodinad ära, vastasel juhul oleks ma pidanud linnas raskustega jalutuskäigu tegema. Niinu pool sõime veel Häagen-Dazsikest ja sosistasime kella 2ni, uni jäi üürikeseks, kuna kl 5 oli juba äratus ja siis uttu ma tõmbsingi. Jep, uttu. Tallinnas oli korralik udu. Issi tuli lennukijaama mulle järgi ja kui autosse istusin, rääkis issi, et ta oli selle udu tõttu juba mures, kas ma ikka kohale jõuan. Ma ei saanud algul arugi, kui tõsine see tegelt oli. Tuli välja, et minust tund aega hiljem maanduma pidanud lennuk, mis ka ldnist tuli, suunati ümber Helsingisse, ja üks lennuk oli veel Riiga suunatud. Kui minuga selline nali oleks juhtunud, oleks ma sellest reaalselt vist alles lennukilt mahaastudes teada saanud, sest magasin enamus ajast ja kui asend magamiseks liiga ebamugavaks muutus, kuulasin ülejäänud aja klappidest muusikat. See on üks asi, mille üle ma sõnuseletamatult tänulik olen (mul oli täna siiski kohustusi ka, reisi jätkamine mõnes teises riigis oli out of the question). Teine tore juhtum leidis aset bussiga teel lennujaama, kui vastassuunas oli mingi õnnetus toimunud ja terve maantee oli kilomeetrite pikkuses ummikus tänu sellele. Kui see oleks minu suunal juhtunud, oleks ma kojujõudmisest vaid unistada võinud :) Minu õnneks siiski kõik laabus ja silmaarstki ütles, et mu silm on selle nädala ajase raviga palju paremaks läinud- ta on enda üle uhke (tema sõnad:D). Ma olen ka ta üle uhke, hea töö. Kuid ravi pole veel läbi, pean jaanuari alguseni rohte panema ja läätsete kandmisest hoiduma, ehk siis ei mingit sulgpalli :(

Aga nv oli maruvinge ja selles pean tänama Niinat ja Timi!!! Aitäh teile so much :)))))