We hit turbulence

Portugal on Euroopa surfikeskuseks paljude surfirandade ja parimate lainetega. Kui on võimalus proovida midagi, mida oma tavaelukeskkonnas võimalik teha pole, siis kuidas ma saakski nii rumal olla ja ära öelda?? Let´s go! Treener on ülimuhe sell, kes oli meiega karnevali peol, nii et asjaajamine oli ka lihtne. Nõnda siis ajasime pundi surfihuvilisi kokku ja ootasime värisedes esimest tundi. Kõige suuremaks mureks oli ca 12 kraadine jääkülm vesi, kuhu terve mõistuse juures eluilmaski tunnikeseks siblima ei roniks. Kõik kinnitasid, et wetsuitiga on tiptop, vaid kätel ja jalgadel on külm. Raske uskuda. Alustasime muidugi soojendusega ja seejärel õppisime pop-upimist ehk püstitõusmise tehnikat liiva peal. Ma pidin oma prillid maha jätma ,ja läätsekandmisvõimetu nagu ma olen, tegi see minust ühe pimeda surfisõbra. Tasakaal on kohe 78 korda halvem, kui muffigi ei näe, kuid sellegi eest õnnestus laual püsti saada. Mingi suur ime see pole, sest igaüks saab esimesel korral püsti. Harjutasime loomulikult madalas vees, treener algul tasakaalustas lauda, järgmised korrad lükkas hoo sisse ja saime ise proovida. Üksinda veel lainepüüdmist ei proovinud, see on see raske osa. Aga millised olid emotsioonid? SEE OLI VÕIMAS!! Atlandi ookeanis, soolases külmas vees, tuulise ja pilvise ilmaga, prooovides lainel püsti püsida. Ilmad pole siin alati ilusad, aga kui ajaliselt sobib ja ilma vähegi on, siis võib meid rannast leida! Käed olid lõpuks jäätunud ja riiete vahetamine oli sama kiire, kui tigude teeületus. Aga tunne oli fantastiline. Siin on üldse veespordialad väga populaarsed- spordihuvilise paradiis!!

Räägime veel natuke sellest imelisusest nimega Bola de Berlim, mis olevat siin Vianas parim terve riigi peale. Kõige maitsvam on see Natario-nimelises pastelarias, mida on aga linnas 2 ja portuguese õppejõult saime juhised kumb neist pakub seda õiget. Polegi julgenud teist proovida. Igakord, kui esimene amps bolat võtta, lööb silm särama ja häälepaelad väljutavad imelikke gruntimishääli, mis on kontrollimatud. See õige bola de berlim lihtsalt kutsub need esile.

Käisin ka ülikooli kõrval asuvas koolis rääkimas sealse sulgpallitreeneriga. Ta oli ülihappy võõrustada oma trennis uut sulgpallurit, ütles ka, et võtaks teisi erasmuseidki kaasa. Kõik on tasuta, pallide kohta küsisin, vastuseks samuti, et tasuta. Veidi hiljem aga kerkis õhku küsimus, mille peale koheselt ei tulnudki.. SULE- VÕI NAILONPALLID?? oh jeezz. Esmaspäeval oli siis esimene trennike. 2-l päeval nädalas on sel ajal lastetrennid ehk teadsin, et mul sparringut see päev ei ole. Christinaga saame käia koos väljakul toimetamas, kuid sel päeval oli tal kool. Tegin liikumist, imitatsioone jnejne ja siis pakkus treener, et võib ette mängida. Aga ta ei osanud üldse :´D See oli katastroooof - nailonpallikesed jäid õhku seisma, ettemängimisest polnud aru saada, kuhu see pall nüüd tulemagi peaks. Ja siis täitus saal lastega. Ja ma teadsin, et aitab sellest naljanumbrist, ma pigem lõbutsen natuke noorte sulkahuvilistega. Küsisin, kas võin neile paari asja näidata ja juba kutsusid treenerid lapsed kokku ja tutvustasid mind. Üritasin nendega oma pea olematus portugali keeles kõneleda, kuid seekord jäi oskus natuke liiga puudulikuks. Kuid lapsed olid niii pöördes ja see oli  muusika mu kõrvadele. Mult küsiti kust ma pärit olen, ütlesin [eštonia], see järel mis linnast, ütlesin Tallinn. Mille peale üks poiss aaaaa italia xd. Kui lõpus treenerid ütlesid lastele, et öelge nüüd aitäh, siis üks poiss ütles merci beaucoup, pidas vist mind prantslaseks :) Mu enda trennist ei tulnud suurt midagi välja, kuid lõbus oli sellegipoolest! Viana pole just kõige parem linn, kus sulgpalli praktiseerida. Vedas, et siin üldse mingi väljakukasutamisvõimalus on, sest palle ma siit ei saa ja reketi keelestamisest võin vaid unistada. Lähimad korralikud tingimused mängimiseks on Portos või Bragas, mis on ca pooleteise tunni kaugusel. Kuid kindlasti hakkan seal käima- väike plaanike juba peas haudumas. Õnneks tuleb varstii Akseli siia ja siis saame enne Portugueset mind vähe shapeuppida. Among other things pean ka popuppimist enne järgmist surfitundi harjutama.

These amazing people!!!

Piri, pipiri, pipiri, piri piradinha!!!

Esimese nädala algus Vianas pani mind hetkeks arvama, et ma olen täitsa ullike, isegi süüa ei oska osta omale, kuid viiendal päeval jõudsin siis lõpuks supermercadosse (tõlge pole vist vajalik), et osta oma elu esimesed isiklikud maitseained. Täitsa mu enda oregano ja cayenne, throw your hands up in the air! Kuna siin on üsna külm majades, siis enne, kui mu külmaretseptorid tuimastumisprotsessiga alustasid, tahtsin ma suurest šokist vahetada oma köögi-kõrval-mitte-sunny-sidel asuv tuba päikesesoojusega köetava vastu. Siis aga mõistsin, et märksa suuremaks probleemiks on köök, kus väidetavalt iga õhtu hakkab toimuma pidu - nimelt on mu elukohaks Erasmus residence, ja cozinha (köök).. see on meie sotsiaalelukeskus. Tulin siis ühel õhtupoolikul koju ja uue toa võti asetses laual, suure rõõmuga tegin algust ümberkolimisega. Pakkisin kodinad kokku ja asusin koridori teise otsa. Viimaseid asju sinnaviies hakkas aga sisetunne aina kehvemaks ja kehvemaks minema.. kuigi mu ninasõõrmed olid raskesti blokeeritud tatibakterite poolt, jõudis veider märja mulla hais siiski mu haistmiselundini. Häirekellad hakkasid peas karjuma. 5 kuud võimaliku hallituse keskel??? Silm ei näinud midagi, isegi 4 silmaga ei õnnestunud tuvastada pehmet rõvedust. Kutsusin kohale Austria hallitusebrigaadi, tüdrukud märkasid lõpuks seinal hallivativanameest - byebye uus tuba, tere tulemast tagasi vana! Ruumis (tõlge soome keelest - laip) 201 oli väiksem vannituba, stink, feng-shuigi olevat kehvem, mistõttu praegu jumaldan oma köögikõrvalst toakest. Mõnel teisel ühikaasunikul on isegi sipelgad.. whaaaat!! Üha enam olen tänulik oma ideaalse toa eest, kuhu sisse läbi ukse kohal oleva klaasi paistab koridori lamp, mida mitte keegi mitte kunagi ei suvatse ära kustutada. See on teinud minust muuhulgas ka köögituledevalvuri.

Nädalavahetuse esimesel päeval võtsime 10-kesi ette tripi pooleteise tunnise bussisõidu kaugusel asuvasse Braga linna, mis on Portugali teiseks usupealinnaks. Selles suuruselt 3ndas linnas on 60% elanikest regulaarsed korranädalased kirikuskäijad. Meie kirju Soome-Austria-Saksa-Tšehhi seltskond sai tutvuda uue linna ja juba tuttava niiske vihmase ilmaga. Minu suureks ja ülimalt positiivseks üllatuseks on Primark laienenud nüüd ka minu uude koduriiki ja Portugali tüüptalvise ilma tõttu veetsime aega seaal!

Laupäeva õhtul oli Olxi Eesti Laulu debüüt ja tüdrukud tulid mu tuppa ja vaatasime ja awwitasime ja hoidsime pöialt!!! Ma olin niiiiiiiiii uhke, pidin lõhkema lausa, sest Oll oli kindlalt nende tõmbenumber, väike attentsioni nugis, my brothaaa from the same mothaaa.

Praegu toimuvad ka suured karnevalipidustused igalpool maailmas väljaaarvatud Eestis, or so it seems, sest ma ei teadnud üldse kui suur asi see on. Carnival weekend koos segunda-feira (esmaspäev) ja terça-feiraga (teisipäev) kestab kokku 5 päeva ja vanasti oli nädalas esimesed päevad holidayd, kuid nüüd masu tõttu ei saada seda enam endale lubada. Aga kui klassiruumid tühjad on, siis on see iseenesest mõistetav. Igas linnas toimub paraad, mõnes suuremalt, kui teises. Siinne paraad oli armas, väga suur polnud, kuid atmosfäär see-eest oli vapustav! Tänavatel lasti 3 põhilaulu, mida iga inimene vist teab, ja need olid repeadi peal - täpselt nagu ma oma lemmikuid harjunud kuulama olen! Ja mingi keiss on siin fallostega. Paraadil oli paar kostüümi, mille centerpieceks oli noxikuke. Hiina poodides on ka müügil tillilutid??? -veepüstolid??? Great fun :D
Siinsed Erasmuse guide-friendsid korraldasid meile väikse karnevali peoõhtukese Caminhas, mis asub Hispaania piiri ääres. Teisel pool jõge oli Hispaania! whhaaaat!! Ma arvasin, et poisid pullivad, aga olimegi nii palju põhja sõitnud. Ja nagu siinkandis tavaks, siis kiirustamise üle pead ei vaevata ja viimane puzzlelüli saabus randevuukohta ca tund peale kokkulepitud aega. Otseloomulikult olid kõigil seljas kostüümid ja we looked friggin awesome!! Erasmuse party king oli end väga sümboolselt preestriks maskeerinud, aasia naisuke, hiireke, maskides kaunitarid, pocahontas, paar piraati, arab moneyman ja mina- HARRY POTTER!!!! Algul olin omale koerakõrvad ostnud haha, kuid kui nägin hiina lojas (pood) luuda, siis hadisin ma epifany - mul on põhjus, miks mängida oma lemmiku raamatusarja peategelast ilma, et keegi mind imelikuks peaks. Noniii, luud oli olemas, mul oli vaja veel keepi ja võlukeppi. Keebiks ostsin pleedi, mis muuhulgas ka soojas hoiaks ja mu wandiks oli suuur suhkruvati pulgake. Juhuslikult sattusin ühte kodusisustuspoekesse, kus silmasin ideaalset peekrit oma kostüümi juurde. See oli parim osa kostüümist, sest sain kõik joogid oma tulipunasest goblet of fire´st juua! Ja täitsa juhuslikult olin just eelmisel päeval primarkist ostnud gryffindori T-särgi - perfect! Ja ma ausalt arvan, et sellest lõbusamat tegelast, keda kehastada, annab välja mõelda - vähemalt kehtib see tulihingelise hp fänni kohta. Ja see oli kõige lahedam pidu, kus ma olen eaaaales käinud!! Meie erasmuse inimesed on fantastilised, lahedad ja crazyfunid. Tänavatel oli siuke möll. Ühe ürituse orgunnija vinoteegis saime mekkida erinevaid veine (mina, kui suur veinisõber, rüvetasin seda tegevust oma 7upiga, mis muutis veini väga meeldivaks). Hiljem veel tantsulka mingis ülipisikeses klubis, kui seda üldse nii nimetada saab. Sain ka praktiseerida hommikul õpitud portugeelseid(mida sõna??xd) lauseid turvamehega. Alustuseks "ma ei räägi portugali keelt" ja lõpetuseks "mis su nimi on? minu nimi on melissa". :D:D Ühesõnaga see pidu oli SUPERFUN, nii fun et mul õnnestus oma kostüüm peaaegu täielikult ära kaotada. Keep, kepp, luud - dissapperio.

Portugallased tervitavad teineteist musidega mõlemale põsele. See on minu jaoks niiiiiii veider. Alati kui pidu on siin residences ja keegi uus juurde tuleb, läheb max musitamiseks lahti. Kõik käiakse läbi, keegi ei jää ilma. Oh jeerum ;D

Homme algab 2 euri kino kuu.. bring it on, rainy days!
Ma armun iga päevaga üha enam ja enam sellesse riiki, linna, inimestesse, toitudesse. Adoro!

Desculpe, mas eu não falo portugues

Olá! Taaselustan oma väikse kirjanurgakese, et talletada oma senise elu põnevaima aasta sündmused lisaks enda mälestustele ka internetiavarustesse. Seda saab kunagi tore meenutada olema. Niisiis järsku avastasin end pakkimas viimaseid asju enne lendu, südagi üks hetk paha, mul õnnestus vist Tartus meistrikate ajal külmetada, sest eikusagilt tuli meeletu nohu ja palavikupoisike. Lttle did I know, et see lennates põrgupiinasid valmistama hakkab. Esimese lennu lõpus, kui laskumine algas, läks üks kõrvakestest nii lukku, et kõrvalreisijad arvasid ilmselt, et ma tunnen kabuhirmu maandumise pärast. Valu oli nii vastik ja paraku tõmblemine ja palumine, et see lõpeks, ei aidanud. Maal olles oli tiptop, lukus, aga valu ei teinud. Kõrva sees olevad kanalid olevat nagu pardivile - ühtepidi lasevad õhku läbi, aga teistpidi mitte. Nii siis rõhkude vahe ei tasakaalustu, kuna nohu tekitab mingeid lisaprobleemikesi, tulemuseks meeletu valu. Teine lend oli aga juba hoopis teine ooper, kõrv läks veel rohkem lukku ja tegi veel rohkem valu.
Jõudsin siis lõpuks kohale oma kauaarmastatud Portugali, öö veetsin jäises hotellis Portos ja hommikul tulin oma linnakesse Viana do Castelosse. See on ilus ülikoolilinnake Põhja-Portugalis, Atlandi ookeani ääres. Talved seetõttu jahedamad, kui lõunas, aga see-eest pehmemad, kui sisemandril. Elan esialgu Erasmuse ühikas, mis on ühtlasi ka lasteaed.. all väiksed, üleval suured lapsed. Ja praegu on siin külmmmmm! Toas naljalt jopet seljast võtta ei taha. Õues võib ilus päikseline ilm olla, aga tuba on freeezinghh. Paar trikikest on, millest üks on kummist soojakott- oojaaa mu parim sõber.

Täna liitusin Portuguese intensive language coursega, kus võtsime täna läbi toitlustussüsteemi koolis, mis on weird as fuuk, ja mida kõike seal leida võib - ehk siis paljüüü toitude nimesid. Õppejõud on ülilahe naine, kes ise elab Portos ja ütles, et võib meid sõidutada, kui meil tahtmine tuleb nädalalõpp seal veeta. Ta rääkis, kus on parim padario, kust saame oi kui palju head ja paremat bakerymaailmast. Läksimegi siis peale kooli sealt läbi ja proovisime ära bodas de Berlim, mis on nagu moosipall aga sisemus on moosi asemel täidetud migni kreemja-pudingulaadsusega, mis kokku moodustavad (nagu Akselile öelda meeldib) sex on a plate´i. Jõudsime sinna tick enne 5 ja neid imepallikesi tol hetkel polnud. Küsides saime vastuseks, et kell 5 tulevad ja soovitame mitte poest välja minna, sest järjekord tuleb pikk. Jepp.. enne meid olid veel 2 kutti. Nad võtsid pooled pallid omale, hea et meilegi jagus. Ja järjekord- oli täitsa olemas.

Aga väike näide sellest, kui pisike on maailm. Kui algul majja jõudsin ja oma kodinatega all registratuuris olin, nägi üks tüdruk mu reketeid ja küsis selle kohta. Tuli välja, et ta ise ka 10 aastat mänginud. Mõtlesime siis, et äkki õnnestub midagi siin korraldada. Hiljem sattusin austerlaste ja sakslaste punti ja ei tundnud kohe seda sulkatüdrukut äragi. Aga ta küsis mu buddylt Caldas da Rainha kohta, kus me Portugueset mängima lähme, ja ma küsisin hiljem, et miks ta just selle linna kohta küsis. Vastuseks sain, et ta läheb sinna oma õde vaatama, kes võistleb samal võistlusel. First we were stuck in a blender and now we´re saving lives...whaaaat??? - what? JA mis kõige tähtsam - mu uued sõbrad on Austriast. Ring any bells already? Conchita Wurst? EUROVISION PARTYYYY. PS! kuulan just Mari - kolm päeva tagasi, and i luvvvv it. Oliver on ausalt võlufaktor, sest I like kõik lookesed, kus ta kitra keevitab.


Paar tähelepanekut mu uue riigi kohta
Tekikotte vist ei kasutada. Nii ühikas kui ühes hotellis, kus öökese külmununa magasin, oli teki all lina ja peal duvet. Vsjo.
Inglise keelt kõneleva portugallase aktsent kõlab just nagu vene aktsent. Mu erasmus-buddy Luis räägib inglise keelt täpselt nagu Andrei haha, isegi näeb veidi tema moodi välja..
Parema padja, kui ühikas anti, saab €2,15 väljakäies suures Continente poes :D
Portugallased teretavad koguuuaeg ja on nii viisakad. Isegi ei vaata otsa ja vahel möödakõndides kuuled ikka juba tuttavat bom diat.

Mina ja mu sinine kuumutar lõpetame, teeme sokivahetuse ja siis minipeole gluweini jooma (pean uurima kuidas seda kirjutada) :D